E, 28.11.2022

Sõja tõttu avatakse Kumus näitusesaal tühjade seintega

Kultuuritoimetus
Sõja tõttu avatakse Kumus näitusesaal tühjade seintega
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kumu
Kumu Foto: Kultuurikava.ee

Alates 18. märtsist on Kumu kunstimuuseumi suures saalis avatud nõukogude aja võimukriitilisi kunstipraktikaid tutvustav näitus «Mõtlevad pildid». Venemaa agressiooni ja muutunud ühiskondliku konteksti tõttu otsustati näitus avada ilma kunstiteosteta, et avaldada solidaarsust Ukrainale ning protestida sõja vastu.

Näitus on valminud koostöös Ameerika Ühendriikides asuva Zimmerli kunstimuuseumiga, kus paikneb maailma suurim nõukogude mitteametliku kunsti kollektsioon väljaspool Ida-Euroopat.

«Alates 2016. aastast ette valmistatud näituse «Mõtlevad pildid» keskmes pidi olema 1970.–1980. aastatel Baltikumis ja Moskvas loodud kontseptuaalse kunsti dialoog. Paar nädalat enne näituse avamist alustas Venemaa Ukraina vastu sõda ja dialoogi pidamine lähiajaloo teemadel on saanud täiesti uue konteksti. Seda erakorralist olukorda arvestades toob Kumu praegu publiku ette tühjad saalid. Näituseruumis on muutmata kujul väljas tekstid ja etiketid, kuid pildid ise on markeeritud vaid varjudena seintel,» kirjeldab Kumu direktor Kadi Polli.

Polli lisab: «Viis aastat kestnud uurimustöö tulemusel valminud suurepärane rahvusvaheline näitus jääb tervikesitlusena ootama rahulikumaid aegu eeskätt seetõttu, et näitus sisaldab nõukogude aja sümbolitega mängivaid teoseid, mis moodustavad praegusel hetkel tundliku, ambivalentse tähendusvälja. Isegi nõukogude perioodi dissidentlikku kunsti eksponeerides tuleb arvestada praegusest sõjast tingitud ängi ja vastuoludega.»

Tulenevalt muutunud kontekstist vormistati näituse algne idee ümber protsessiks, mille käigus eksponeeritakse teoseid näituse perioodi jooksul teemade ja etappide kaupa. «Näitus käsitleb totalitarismi keerulist ajalugu ning põrandaalust loomeenergiat, mis eristas Nõukogude Liidu kunstnike kogemusi ja eesmärke analoogsetest liikumistest Ameerika Ühendriikides ja Lääne-Euroopas. «Mõtlevad pildid» toob esile praeguse rahvusvahelise poliitilise debati poolt laetud teemad ja ajaloo traumaatilised tagajärjed. Teosed näitavad rikkalikku visuaalset kultuuri, mis sündis hilisnõukogude aja tsensuuri ja marginaliseerumise ohus,» kommenteeris üks näituse kuraatoreid Jane A. Sharp.

Hilisnõukogude keskkonda iseloomustasid ideoloogilised sümbolid ja rituaalid, millesse järjest vähem usuti, kuid mis tundusid paratamatu ja igavesena. Tollane inimene leidis end sageli veidratest situatsioonidest, mille üle tal polnud kontrolli ning mis tõid kaasa võõrandumise ja absurditunnetuse. Riigis, kus teisitimõtlemine oli karistatav, pakkusid mõtlevad pildid kunstnikele võimalust murendada propagandapiltide tõsiseltvõetavust ning küsida kriitilisi küsimusi võimu esitatud vaatemängu kohta.

Näitus arendab edasi 2016. aastal Zimmerli kunstimuuseumis toimunud Jane Sharpi kureeritud näitust «Mõtlevad pildid. Moskva kontseptuaalne kunst Norton ja Nancy Dodge’i kogust». Kumu suure saali näitusel lisanduvad Ameerika Ühendriikidest toodud teostele laenud Eesti, Läti ja Leedu muuseumidest ning erakogudest. Näitus jätkab tööd Kumu kunstimuuseumis aastaid arendatud uurimissuunal, mis vaatleb nõukogude perioodi kunsti Baltikumis.

Norton Dodge (1927–2011) oli Ameerika majandusteadlane ja sovetoloog, kes reisis esimest korda Nõukogude Liitu Harvardi ülikooli tudengina 1955. aastal. Järgmiste kümnendite jooksul kogus Dodge agentide abiga arvukalt eri liiduvabariikide mitteametlikku kunsti ning smugeldas selle Ühendriikidesse. Nüüdsel ajal hoiab tema rohkem kui 20 000 teosest koosnevat kollektsiooni Rutgersi ülikooli juures asuv Zimmerli kunstimuuseum.

Laupäeval, 19. märtsil kell 16 toimub näituse ingliskeelne tutvustus, mida viivad läbi kuraatorid Jane A. Sharp (Zimmerli kunstimuuseum) ja Liisa Kaljula (Eesti Kunstimuuseum). Neljapäeval, 24. märtsil kell 18 leiab aset ingliskeelne loeng, mis tutvustab Norton ja Nancy Dodge’i kogu Zimmerli kunstimuuseumis. Loengu peab kuraator Jane A. Sharp. Näitus jääb avatuks 14. augustini 2022.

  • Kunstnikud: Juri Albert, Valentinas Antanavičius, Māris Ārgalis, Vagrih Bahhtšanjan, Vytautas Balčytis, Jānis Borgs, Andris Breže, Griša Bruskin, Violeta Bubelytė, Erik Bulatov, Juzefa Čeičytė, Valdis Celms, Eugenijus Cukermanas, Juris Dimiters, Rimma Gerlovina, Ilja Kabakov, Mari Kaljuste, Gediminas Karalius, Linas Leonas Katinas, Georgy Kiesewalter, Komar & Melamid, Aleksandr Kossolapov, Algimantas Jonas Kuras, Mari Kurismaa, Leonards Laganovskis, Leonhard Lapin, Rostislav Lebedev, Vitas Luckus, Petras Mazūras, Raul Meel, Boris Mihhailov, Andrei Monastõrski, Irina Nahhova, Mindaugas Navakas, Jüri Okas, Viktor Pivovarov, Urmas Ploomipuu, Miervaldis Polis, Pollutsionistid, Dmitri Prigov, Sirje Runge, Leonid Sokov, Nadja Stolpovskaja, Andres Tolts, Ivan Tšuikov, Silver Vahtre, Bruno Vasiļevskis, Oleg Vassiljev, Vladas Vildžiūnas, Romanas Vilkauskas, Algirdas Šeškus, Vadim Zahharov, Kazimiera Zimblytė.
  • Koostööpartner: Jane Voorhees, Zimmerli Art Museum at Rutgers, The State University of New Jersey, USA
  • Kuraatorid: Anu Allas, Liisa Kaljula, Jane A. Sharp
  • Konsultandid: Ieva Astahovska, Lolita Jablonskienė
  • Näituse kujundus: Mari Kurismaa
  • Graafiline disain: Tuuli Aule
  • Koordinaator: Ragne Soosalu
Märksõnad
Tagasi üles