:format(webp)/nginx/o/2022/03/17/14431607t1hddab.jpg)
Andrei Sahharovi (1921–1989) esimene kuulus memorandum progressist, rahulikust kooseksisteerimisest ja mõttevabadusest jõudis minuni Tartus 1968. aastal, kui ma üliõpilasena hakkasin Ülo Vooglaiu laboris tegelema sotsioloogiaga. Sahharovi traktaat ringles niinimetatud samizdat’is ehk põrandaaluse trükisena ja jõudis ka meieni.
Sahharov oli selles esimeses kriitilises analüüsis veel küllalt optimistlik, ta lootis, et nõukogude süsteem pikapeale tänu tehnika arengule ja üldisele progressile sulab kokku lääne süsteemiga, ning kahe süsteemi vahelise võitluse asemel peaks tulevikus kõikjal arenema modernne ja vaba ühiskond. Aga muidugi üsna varsti sai ta tunda, et need ideed kahjuks sellisel väga optimistlikul moel ei teostu.
/nginx/o/2019/06/03/12225260t1h267b.jpg)