AK ⟩ Paavo Matsin pani Lenini kassidega kokku

Paavo Matsin on veendunud, et kassid on metafüüsilisemad kui koerad. «Lenini valsi» esitluspaigaks Viljandis valis ta Kondase keskuse. Foto: Elmo Riig

Paavo Matsini uus romaan «Lenini valss» on 2015. aastal ilmunud «Gogoli disko» järg. See on maagilise realismi võtmes kirjutatud alternatiivajalooline teos, milles Eesti Vabariik on sattunud Soome ja Tsaari-Venemaa erikorra alla.

Kasutades eri stiiliregistreid ja kohati soome-vene-eesti hüpoteetilise ühiskeele väljendeid ning mõjutusi minevikust ja tulevikust, esitatakse lugejale muinasjutuline pilt, kuidas Tampere Lenini muuseumist tuuakse Lenin Tartusse, mille on hõivanud rivaalitsevad kassijõugud. Matsini eelmine romaan «Kongo tango» võitis esikoha Eesti kirjanike liidu 2019. aasta romaanivõistlusel. Kuna oleme vanad tuttavad, ei hakanud teietamise peale aega raiskama.

Paavo Matsin, «Gogoli disko» ilmus juba seitse aastat tagasi. Nüüd on sellest saanud üsna suure tõenäosusega kõige rohkem võõrkeeltesse tõlgitud Viljandi- aineline teos. Kas oled kursis, on see kuidagi Viljandi vastu oluliselt turismialast või muud masti huvi kergitanud?

No midagi ehk ka on, kasvõi Saksa ja Soome ajalehtedes ilmusid pildid Viljandist ja Viljandi järvest. Mine võta kinni, igal juhul hiljuti võttis minuga kontakti jaapanlanna, kes tahab «Gogoli diskot» tõlkima hakata. Ja soomlanna, kes tahab juba ka «Lenini valssi» tõlkima hakata.

Tean ka eestlasi, kes on pärast mu teoste lugemist Riiga, Viljandisse või Prahasse kippunud. «Lenini valsi» esimene tiraaž on ka läbi müüdud, just tellisime 1000 tükki juurde. «Gogoli disko» on tõlgitud 12 keelde: inglise, saksa, hispaania, ungari, soome, bulgaaria, makedoonia, kreeka, taani, serbia, läti, kohe ilmub ka poola keeles. Mõni tõlge neist on tehtud ka ilma igasuguse Euroopa Liidu toetuseta, nii et huvi on tõesti olnud suur.

Saksakeelse tõlke järel said sealsetelt feministidelt pisut säru, miks naisi on teoses nii kujutatud.

Saksa meedias on ilmunud kaugelt üle kümne väga positiivse pika artikli, see konkreetne oli ainus negatiivne. Mingis jaburas saksa feministide nädalalehes oli üles kergitatud küsimus, miks naisi kujutatakse «Gogoli diskos» nii, et neile meeldib ainult kristall. Loo autorile oleksin soovitanud külastada minu lapsepõlve nõukogude Mustamäed, kus igas sektsioonkapis oli aukohal kristallvaas, mida hellalt tolmulapiga puhastati!

Ajad on edasi läinud, «Gogoli disko» peategelased on kolinud Soome kaudu Viljandist hoopis Tartusse. Kuidas nii läks?

Kuna tegemist on triloogiaga, mille viimane osa alles ootab kirjutamist, oli vahepeal mõttekas ja kuidagi vaheldusrikas jooksutada tegelasi ka kuskil mujal peale Viljandi. «Lenini valsi» lõpus ronivad nad jälle Tartu-Viljandi bussile.