Pank kui hinge peegel

Kapitalistlik realism. Kiirendamise ilu. Näitusekülastaja jalutamas läbi fotoaparaadi ja Gerhard Richteri maali «Sankt Gallen» (1989) vahelise ala. Foto: Arnd Wiegmann

Käisin mõni aeg tagasi Tallinna Kunstihoones Kristi Kongi ja Krista Möldri näitusel «ja teised valguse varjundid». Nüüd on näitus küll kinni ja sellest jäänud mälestus. Krista Möldri fotosid vaadates, nende ruumilisust, vaikust, kergust, täpsust ja strukturaalsust kogedes triivis mõte millegipärast pankadele. Pankade suurejooneline vaikus ja autoriteet hakkas mu peas mühisema.

Mõtlesin peaaegu kõigile neile kordadele, mil olin astunud üle panga läve. Muidugi olid mind siis vallanud erinevad tunded. Oleneb ju sellest, millise plaaniga panka sisse astuda. Palju sul üldse raha pangaarvel on? Kas pangakaart on kadunud või rinnataskus? Kas ta on kuldne või tavaline? Kas tahad laenu? Kas tahad võidukalt teatada, et võtaks kogu raha välja? Kas tahad raha põlema panna? (Sellest hiljem.)