Töötasin kunagi ühes firmas, mille omanik ja ühtlasi tegevjuht üritas iga päev paarikümnele töötajale sisendada, et me oleme siin kõik üks suur sõbralik pere. See tundus mulle juba siis perversne: mis õigusega poeb kapitalist mulle nii intiimsesse sfääri nagu perekond? Eks omanik kartis, et inimesed seavad ehk oma eraelu tähtsamaks kui talle kapitali teenimine.
Tellijale