KULTUUR ⟩ Nirvana 35 – siin haiseb ikka veel teismeliste järele

Dave Grohl, Kurt Cobain, Krist Novoselic albumi «Nevermind» salvestamise aegu. Foto: imago stock&people

Lugesin paari päeva eest uudist, et Nirvana on taas popp, sest «Batmani» sünge ja tusane teemalaul «Something in the Way» on andnud ansamblile voogedastushiti. Ja ma mõtlesin endamisi, kas Nirvana on kunagi üldse mittepopp olnud.

Olin teismeeas kuratlikult võlutud ansamblist The Smashing Pumpkins, Nirvanast see-eest pole ma kunagi eriti hoolinud. Minu vastumeelsus oli sündinud peaasjalikult teadmisest, kui väga Cobain The Smashing Pumpkinsit vihkas. Võib-olla on «vihkama» liiga tugev sõna, ent antipaatia oli kahtlemata vastastikune (sellest juba hiljem) ja mina, vaene fänn, kes võinuks kuulata, austada ja ülistada mõlemat, olin sunnitud poole valima.

Kurt Cobain saanuks tänavu veebruaris 55-aastaseks. Nüüd oleme lähemal Cobaini surmakuupäevale, kuid 28 aastat tagasi – 5. aprillil 1994 – väidetavalt vabasurma läinud muusik ja tema pärand on ajakohasem kui kunagi varem.

Kurt Cobain sündis 20. veebruaril 1967 üsna tavapärases perekonnas. Tema vanemad lahutasid, kui ta oli kaheksa-aastane, ning teda väntsutati seetõttu lapsena palju ringi, veeti sugulaste vahet ja jäeti sageli tähelepanuta. Teismeeas oli ta vaimustatud 1960ndate popprokist, kuid veelgi enam USA skeenest, kus tollal võimutsesid sellised ansamblid nagu Black Flag ja Bad Religion, Meat Puppets ja Hüsker Dü ja The Dead Kennedys, kui nimetada väheseid.

Täisealiseks saades kolis ta Seattle’ist kiviviske kaugusele Aberdeeni, kus sai tuttavaks Krist Novoseliciga. Ja muu on juba ajalugu, nagu öeldakse.