«Kõrb» ja «Tagurpidi torn» jõuavad nägemis- ja kuulmispuudega inimesteni

Frida Westerdahl ja Ali Suliman filmis «Kõrb». Foto: KADRI KÕUSAAR

Rakenduses MovieReading on peatselt veel kahe kodumaise filmi vaegnägijate kirjeldustõlked ja ka vaegkuuljate subtiitrid, mis teevad Kadri Kõusaare ja Jaak Kilmi uusimad linateosed nägemis- ning kuulmispuudega inimestele kättesaadavaks filmi kinodes esilinastumise päevast alates.

Juba sellel nädalal kinodesse jõudev Kadri Kõusaare mängufilm «Kõrb» ning aprilli lõpul ekraanidele tulev Jaak Kilmi põnevik «Tagurpidi torn» annavad nägemispuudega ja vaegkuuljatest kinosõpradele võimaluse uuteks filmielamusteks. MovieReading rakendus annab võimaluse kirjeldus- või vaegkuuljate subtiitrid alla laadida ja see sünkroniseerib end filmis toimunuga, mis annab võimaluse filmi sisu paremini kinosaalis jälgida ja sellele kaasa elada.

Eesti Pimedate Liidu Juht ja ligipääsetavuse konsultant Jakob Rosin ütleb, et on selle uudise üle väga rõõmus. «Ligipääsetavate, kirjeldustõlkega filmide kättesaadavus on olnud filmivaldkonnas üks suuremaid probleeme. Kui nägija on harjunud, et läheb talle sobival ajal kinno ja naudib linateost, siis nägemispuudega inimene seda nii lihtsalt teha ei saa,» lisab ta.

«Rõõm on aga sellest, et nüüd on Eestis MovieReading rakendus, mille abil filmidele ja nende kirjeldustõlkele ligi pääseb. Kui uued Eesti filmid sinna lisanduvad, on see vaid rõõm.»

Movie Readingu abil saab materjalid kätte hetkega. «Rakenduses tuleb kasutajal vaid soovitud filmi kirjeldustõlge alla laadida ja käivitada. Seejärel kuulab telefon kinos või kodukinos mängiva filmi heli ja sünkroniseerib telefonist mängiva kirjeldustõlke filmi käiguga. Nii saab nägemispuudega inimene kasutada kõrvaklappi, kuulates kirjeldustõlget ilma teisi segamata.»

Eesti Vaegkuuljate Liidu esinaine Külliki Boda lisab, et kuulmislangusega inimestel on väga hea meel, et on loodud filmi «Kõrb» ja «Tagurpidi torn» kirjeldavad subtiitrid. «Need on MovieReadingu äpis – nii saab vaadata filmi ja lugeda ka abistavat teksti telefonist. Ilma helide kirjelduseta jäävad kuulmislangusega inimestele arusaamatuks mitmed emotsioonid – miks tegelane võpatas, millised on loodushääled, mis peitub laulusõnades,» selgitab ta.

Kuulmislangusega inimesi on Eestis väga palju – hinnanguliselt iga viies inimene – seega umbes 200 000 inimest.

Mängufilmi «Tagurpidi Torn» produtsent Evelin Penttilä sõnul on nende jaoks oluline, et «Tagurpidi Torni» saaksid vaadata kõik Eesti noored. «Mul on väga hea meel, et tehnoloogia võimaldab täna ka nägemis- ja kuulmispuudega vaatajatel koos kõikide teistega kinolevi faasis seda nautida. Selge on see, et filmis esilekerkivate teemadega võitlevad absoluutselt kõik. Loodetavasti saab sellest õige pea standard, et värsked Eesti filmid jõuavad kinolevisse koos MovieReading lahendusega,» selgitas Penttilä.