KULTUUR ⟩ Wes Anderson läheb Tartusse

Juhuslikel kohtumistel juhuslike tegelastega ei saa kuidagi kindel olla, mis parasjagu sündima hakkab. Foto: Filmikaader

Teekonnakomöödia «Jan Uuspõld läheb Tartusse» linastumisest möödus veebruaris 15 aastat. Toona suuresti õhinapõhiselt valminud sketšlik linalugu on omandanud ajapikku kultusliku maine ning aeg on ammu küps mantlipärijaks, mille rolli «Kiik, kirves ja igavese armastuse puu» nüüd seirab.

Kui seni on igasuguse riigi toeta valminud peamiselt ilmetud koopiad Skandinaavia rahvakomöödiatest, siis «Kiik, kirves ja igavese armastuse puu» kiikab eeskuju huvides Ameerika iseseisva kino poole. Nii Paliale ja Piilingu lühifilmide kui ka täispika debüüdi puhul on keeruline mööda pääseda võrdlustest Wes Andersoniga. Selget eeskuju on andnud tunnustatud ameeriklase staatilised kaadrid, neid lõhestavad äkilised kaameraliikumised, pilkupüüdev värvivalik, pisiasjadeni läbimõeldud pildikompositsioonid, aga ka omapärane kuiv huumor.