KULTUUR Taago Tubin: Identiteedikonfliktid on nagu miiniväli

Copy
Taago Tubin nendib, et lavastajana on olnud keeruline end maksimaalselt keskenduma saada, samas on töö proovides mõjunud teraapiliselt.
Taago Tubin nendib, et lavastajana on olnud keeruline end maksimaalselt keskenduma saada, samas on töö proovides mõjunud teraapiliselt. Foto: Silver Kaljula

Ugala teatri suurel laval esietendus 19. märtsil Robert Icke’i «Arst», mille tõi lavale Taago Tubin. Lavastaja möönis, et iroonilisel kombel on selle meditsiiniteemalise näidendi lavale toomist saatnud terviseprobleemid.

«Arsti» algmaterjal pärineb enam kui sajandi tagant. Icke on seda kindlasti modifitseerinud, aga kui aktuaalsena selle sõnum praegusel ajal meil kõlab?

Algtekstiks olevat Arthur Schnitz­leri näidendit «Professor Bernhardi» (1912) Eesti teatris mulle teadaolevalt mängitud ei ole, kuid mujal maailmas väga palju, mis on tõstnud selle klassika staatusesse. Teemakäsitluse poolest on seda võrreldud ka Ibseni «Rahvavaenlasega». Kui Schnitzler keskendus meditsiini ja religiooni konfliktile ning tollal Viinis esile kerkinud antisemitismile, siis Icke’i versioon laiendab fookust ja loob näidendile kaasaegse konteksti ning tähenduse.

Kaasatud on mitmesugused identiteedikonfliktid, mille keskel tuleb esile praegusele ajale iseloomulik teemade politiseerimise julmus. See kõik on nagu miiniväli: #Metoo, LGBT; Black Lives Matter, SAPTK, abordipooldajad ja -vastased, vaktsiinipooldajad ja -vastased, tühistamiskultuur ja nii edasi.

Elame ajastus, kus inimese väärtust ei hinnata mitte enam tema isiksuse, vaid grupikuuluvuse põhjal. Kogu aeg tuleb tõestada, et oled lojaalne oma grupile. «Arsti» peategelase Ruth Wolffi puhul kujuneb tema rõhutatud mitte kuhugi kuuluvuse tugevus hoopis tema saatuslikuks nõrkuseks.

Märksõnad

Tagasi üles