KULTUUR ⟩ Mängi kord veel, palun mängi kord veel

Autentse tunnetuse leidmisele aitab kaasa solistide vaheldumine – kõik PMJ artistid on omanäolised anded. Foto: Sander Ilvest

Äsja koroona pärast katkenud maailmatuuri jätkanud Postmodern Jukebox (PMJ) jõudis 26. märtsi õhtul Tallinna Alexela kontserdimajja särtsakat retrohõngu tooma.

Pianist Scott Bradlee eestvedamisel tegutsev talentide ansambel on tuuritanud mitmel pool maailmas ning avaldanud hulgaliselt Billboardi džässiedetabelisse jõudnud albumeid, mis pealkirjadega nagu «Top Hat On Fleek», «PMJ And Chill» ja «Jazz Age Thirst Trap» viitavad vägagi otseselt (võib-olla meelega ülepingutatult) 20. sajandi levimuusika ja tänapäeva pophittide kombinatsioonile.

Praegu pole vist palju kontserte, kus ei mainitaks, kui hea meel on esinejatel jälle päris publiku ette astuda ning nendeni elav muusika tuua – Postmodern Jukebox (PMJ) oli saanud 2020. aastal tuuriga just algust teha, kui pandeemia sellele kriipsu peale tõmbas, ning kontserdid saavad jätkuda alles nüüd.

Elavast muusikast võib PMJ puhul mõelda mitut pidi: pakuvad nad ju lugudele justkui teist elu, rüütades neid teiste kümnendite rõivastesse. Ometi on elav muusika laiendatud džässiklubis ja õhtujuhiga kontserdil äärmiselt oluline – sünergia tekkimiseks on kahtlemata vaja publikut. Hoogne õhtujuht Casey Abrams juhatas esinejaid sisse, lõi sideme publikug