KULTUUR ⟩ Oma rahvaga ta tahtis/ei tahtnud olla koos

Surnud tähe kuma Christie’s oksjonil. Andy Warholi «Shot Sage Blue Marilyn» (1964) loodetakse minevat 200 miljoniga kaubaks. Varasem Warholi oksjonirekord kuulub 2013. aastal 105,4 miljoni USA dollariga müüdud teosele «Silver Car Crash (Double Disaster)». Kõige kallim 20. sajandi maal, mis on kunagi oksjonil müüdud, on Picasso «Les femmes d’Alger» (versioon «O»), mille eest maksti 2015. aasta mais 179 miljonit USA dollarit. Foto: JUSTIN LANE

Andy Warholi peetakse sageli 20. sajandi teise poole kõige tähtsamaks kunstnikuks. Vahel öeldakse, et ta on üldse ­­20. sajandi tähtsaim kunstnik Picasso kõrval. Kindlasti on võimalik mõelda veel suuremalt (ehkki mis on üldse kunstist suurem?) ja väita, et Warhol on 20. sajandi teise poole üldse tähtsaim kultuuri­nähtus.

Või miks mitte mõelda ka kultuurist suuremalt (ehkki mis üldse on kultuurist suurem?) ja väita, et Warhol on üldse nende ajavahemike kõige olulisem nähtus. Sama oluline kui The Beatles või JFK mõrvamine või Nõukogude Liidu kokkuvarisemine jms. Või äkki olulisem veel? Oleks võimalik mõelda, väita ja argu­menteerida ja seda ka ülivõrretes teha. Aga ta oli tähtis ja on siiani. Kujundlikumalt võiks ju öelda, et Warhol oli lihaks saanud sõna. Ehkki tõsi, tema võrdlemisi kuivetunud kujus oli sõnalikkust (surnud kirjatähte) rohkem kui lihalikkust.

Paar nädalat tagasi saabus uudis, et üks Warholi 1964. aastal valminud siiditrükis Marilyn Monroe portreedest läheb maikuus New Yorgis Christie’sis oksjonile ja selle eest loodetakse saada rekordilised 200 miljonit dollarit. Nii palju pole veel ühegi 20. sajandi kunstiteose eest varem makstud. Netflixis linastus hiljuti ka Warholi «Päevikute» põhjal tehtud dokumentaalsari (autoriks muide ilukirurgide elust rääkiva «Nip/Tucki» looja, selles mõttes adekvaatne inimene), milles Warhol muide kurdab, et tema pildid maksavad kümme korda vähem kui popkunstnikest kolleegide nagu Roy Lichtensteini või Jasper Johnsi omad. Nüüdseks on need asjad natuke muutunud.