Lyapis Trubetskoi või Ruki verh, selles on küsimus (1)

Meelis Kubits
, Kultuuripartnerluse SA juhataja
Copy
Lyapis Trubetskoi.
Lyapis Trubetskoi. Foto: Алена Тубалева

Sel nädalavahetusel toimub Tallinnas kaks tähelepanuväärset kontserti.

Ruki Verh on Tallinnas ka varem esinenud.
Ruki Verh on Tallinnas ka varem esinenud. Foto: Plaadi esikaas

Laupäeval esineb klubis Cathouse Lyapis Trubetskoi, mille liider Sergei Mihhalok on bändi uuesti kokku ajanud ja tuleb Tallinna, Riia ja Vilniuse tuurile, et kuulutada vabaduse sõnumit ning koguda raha Ukraina toetuseks. Mihhalok on kõikvõimalikes Valgevene ja Venemaa mustades nimekirjades, igast teisest tema videost võib leida isikliku «pühenduse» Valgevene mittelegitiimsele presidendile.

Päev varem on aga Tallinnas kavandatud vene popgrupi Ruki verh esinemine, kes on varieeruvates koosseisudes olnud viimastel aastatel oodatud külalised okupeeritud LNR, DNR ja Krimmi tantsuplatsidel. Rock ja pop, võiks öelda maitse küsimus, aga mitte täna ja Eesti vabariigis.

See ei ole diskussioon mingist hallist tsoonist, kuhu üritab end sättida sõjaõuduste teise kuu alguses ärganud vene ooperidiiva Anna Netrebko, kes loodab kümnerealise sõda hukkamõistva avaldusega end taas Viini ja Milano uhkeimatele lavadele sehkendada. Läbi tal see ei lähe, sest La Scala ümbritsetakse selleks ajaks Ukraina sõja temaatilise näitusega, maja kaetakse Ukraina lippudega ja isegi, kui keegi üritab tõsimeeli sellele kontserdile pileteid müüa, siis see etendus rikutakse lihtsalt ära.

Anna Netrebko.
Anna Netrebko. Foto: Publicitātes foto.

Aga see on Euroopa kultuurilinnade ja parimate teatrijuhtide ülesanne, kuidas end sellest flirdist saatana võluva esindajaga välja tagurdada. Probleem on see, mis toimub meil siin ja täna. Minu teada on PPA-d korduvalt hoiatatud, et konkreetsed «vantnikartistid», kes on olnud armastatud külalisteks Ukrainast varastatud ja okupeeritud territooriumitel, ei tohiks omada sissesõiduõigust Eestisse. Koheselt tuleb panna riiklik sissesõidukeeld kõigile, mitte ainult Venemaa artistidele, kes on avalikult toetanud sõda Ukraina vastu.

Kogu muu kultuurisuhtlus tuleb külmutada aastaks, et vaadata 24. veebruaril 2023. aastal sellele uuesti peale ja sõltuvalt arengutest naaberriigis teha otsus embargo pikendamiseks või mitte. Seda selleks, et siin mõnel uljamal tegijal ei sünniks ambitsiooni korraldada midagi sügisel. Paraku algab ja lõpeb meie avalik arvamus neis küsimustes Filipp Kirkoroviga, avalik surve ametkondadele tõsisemate otsuste tegemiseks ei ole sõja esimesel neljakümnel päeval vilja kandnud. Järelikult tuleb survet peale keerata.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles