N, 9.02.2023

Juri Lotmani semiotiseerimine

Eesti geeniuse elu ja tegevus
Rein Veidemann
, Tallinna ülikooli emeriitprofessor
Juri Lotmani semiotiseerimine
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Ivo Uukkivi, Martin Kõiv, Maili Metssalu, Simeoni Sundja ja Ragnar Uustal lavastuses «Lotman». 
Ivo Uukkivi, Martin Kõiv, Maili Metssalu, Simeoni Sundja ja Ragnar Uustal lavastuses «Lotman». Foto: Ilja Smirnov

Juri Lotmani 1984. aastal kasutusele võetud semiosfääri mõiste hõlmab kõiki tähendust omavaid substantse, olgu need kultuur(id) või mistahes kultuuris endas ajalis-ruumiliselt liikuvad-põimuvad objektid, artefaktid, sündmused, isikud. «Semiotiseerimine» on olemuslikult tõlge-tõlgendus, väljastpoolt saabuva mitteteate ülekandmine, muutmine teateks. Nõnda määratleb seda Vikipeedia.

Lotman

Autor-lavastaja Aleksander Plotnikov (Venemaa)

Osades Ivo Uukkivi (Eesti Draamateater), Simeoni Sundja, Martin Kõiv, Maili Metssalu, Ragnar Uustal)

Esietendus Narva Vabal Laval 28. veebruaril 2022, nähtud etendus Kumu auditooriumis 31. märtsil

R.A.A.A.M.-i teatriprojekt Aleksander Plotnikovi autorsuses ja lavastuses ongi üldmõisteks kujunenud nimemärgi «Lotman» avamine Eesti geeniuse elulooliste seikade, tema seisukohtade, veendumuste, uurimuste läbi- ja ettemängimise kaudu. Selle tulemusena kujuneb etenduse lõpuks Lotmanist endast semiootiline monaad, ühtaegu konkreetne ja lõplik, samas hargnev ja lõputu. Lähtetekstiks on Juri Lotmani «Loengud vene kultuuriloost», millest katkeid projitseeritakse ekraanile. Teine põhiallikas on Juri Lotmani elulooraamat «Mitte-memuaarid».

Märksõnad
Tagasi üles