NÄDALA PLAAT ⟩ Vahel tasub olla varjamatult paheline

Red Hot Chili Peppers sai Hollywoodi kuulsuste alleel endale tähe Foto: MARIO ANZUONI

Vahepeal oma rohkem või vähem elektroonilistele sooloprojektidele pühendunud kidramees John Frusciante on kolmandat korda tagasi. Anthony Kiedis (vokaal), Flea (bass) ja Chad Smith (trummid) on kogu aeg olemas olnud. Produtsent Rick Rubin on samuti tagasi. Red Hot Chili Peppers (RHCP) Los Angelesest on niisiis jälle täies aus ja hiilguses koos ning pärast seitsmeaastast pausi ilmunud stuudioalbum «Unlimited Love» on midagi nii nendele, kelle ellu saabus bänd oma läbimurdealbumiga «Blood Sugar Sex Magik» (1991), kui ka varasematele fännidele.

Võimalik, et viimane klassikaline album RHCP diskograafias oli nii sisult kui vormilt isegi nende kriteeriume arvestades ambitsioonikas, enam kui kaks tundi vältav duubelalbum «Stadium Arcadium» (2006). Pärast seda hakkasid asjad kuidagi allamäge veerema, lahkusid Frusciante ja Rubin. Allesjäänud kooslus proovis kuidagi ots otsaga kokku tulla, aga tulemus ei meeldinud eriti kellelegi.

Kaheteistkümnes stuudioalbum, stiilse saundiga «Unlimited Love» on see, mis tõi nad taas kokku nii otseses kui kaudses mõttes. Uus energia ja hoogne käsitlus annavad tervele albumile värske vormi. Seda suudetakse hoida lõpuni välja, vaatamata sellele, et tegu on traditsiooniliselt pika, 17 pala sisaldava plaadiga. See on üks nendest albumitest, mis valmis ja sai viimistluse koroonaperioodil. Rubini Malibus asuvas Shangri-La stuudios müttas bänd kokku umbes saja looga.