19. aprillil annab Eesti Muusika Päevade raames Arvo Pärdi Keskuses kontserdi üks Eesti hinnatumaid pianiste Irina Zahharenkova, kelle esituses tuleb ettekandele terve rida uudisteoseid.
Irina Zahharenkova annab kontserdi Arvo Pärdi Keskuses
Erkki-Sven Tüür on väga hulga aja tagant kirjutanud klaverisonaadi ning klaverile on värskelt kirjutanud ka Toivo Tulev. Lisaks kuuleb Irinat sel korral mängimas ka klavessiini. Krimmis sündinud ja praeguses Eestis väga omanäolise helilooja Galina Grigorjeva klavessiiniteos loob kontrastsete episoodidega muusikalise kaleidoskoobi kuvandi. Tõnu Kõrvitsa uudisteos klavessiinile on inspireeritud Briti kirjaniku D. H. Lawrence’i kuutõusu luulest. Lauri Jõeleht väljendab oma teoses kurbusetunnet, mis ei pruugi olla alati negatiivse loomuga, sest mõnikord võib sellest sündida hoopis inimhinge tema kurbuses lohutav ja trööstiv muusika. Esiettekandele tulevad samuti Michael Buki kaks teost – Etude C major ja Shyness.
Soomes elaval rumeenia heliloojal Matei Gheorghiul polnud raske inspiratsiooni leida, saanud võimaluse kirjutada teos nii tundlikule ja sügavale kunstnikule, nagu seda on Irina Zahharenkova: sünge, kuid samas ilusa atmosfääriga kummituslikult Beethoveni ja Chopini laadne teos, mis kurva kokkusattumusena sai viimased noodid kirja vaid paar päeva enne Ukraina sõja algust.
Matei Gheorghiu on omandanud bakalaureusekraadi Bukaresti riiklikus muusikaülikoolis Nicolae Comani, Dan Dediu ja Octavian Nemescu juhendamisel ning magistrikraadi Helsingis Sibeliuse akadeemias Tapio Tuomela juures; käesoleval ajal on ta samas doktorantuuris. Gheorghiu on osalenud paljude heliloojate meistrikursustel ja töötubades, nt Magnus Lindberg, Esa-Pekka Salonen, Jukka Tiensuu, Marco Stroppa, Joshua Finberg, Herman Obst.
Irina Zahharenkova on üks kõige enam rahvusvahelistel konkurssidel kõrgeid auhindu pälvinud Eesti interpreete, kes astub sageli üles välismaa kontserdilavadel. Vanema muusika asjatundjana esineb ta sageli ka tänapäevase klaveri eelkäijatel klavessiinil ja haamerklaveril.