KULTUUR ⟩ Natsihakatised üritasid võlumaailmas võimu haarata

Mads Mikkelseni kehastatud Grindelwald on küll võrgutav, ent manipulatiivne mees. FOTO: Filmikaader Foto: Filmikaader

Kaheksaosalisele «Harry Potteri» sarjale otsa keevitatud «Fantastiliste elukate» filmid meenutavad mulle kangesti «Tähesõdade» eellugusid noorest Anakin Skywalkerist. Mõlemad vaatavad oma fantaasiaküllase maailma avardamiseks kaugemasse minevikku, sisu on poliitilisema varjundiga ja uhkelt suurustletakse visuaalefektidega, kuid peategelaste seiklused mõjuvad algupärase seeriaga võrreldes kaalutumalt.

Armastatud Potteri-maailma laiendama mõeldud «Fantastiliste elukate» seeria on jõudnud võrdlemisi meeleoluka kolmanda osani, mida toetab tugev näitlejaskond. Maagilisi olendeid uuriva Newt Scamanderi (Eddie Redmayne) kõrval särab noor Albus Dumbledore, keda mängib Jude Law. Võimuahnet Gellert Grindelwaldi kehastab aga suurepärane Mads Mikkelsen, kes asendab seeriast hundipassi saanud Johnny Deppi. Huviäratavalt puudutab film Dumbledore’i homoseksuaalsust, millele vihjavad stseenid Hiinas tsenseeriti.

J. K. Rowlingu ja Steve Klovesi kahasse kirjutatud «Dumbledore’i saladused» leiabki aset 30ndatel ning puudutab Grindelwaldi soovi võlumaailmas võimule pääseda, et korraldada pealetung mugudele. «Harry Potteri» loodki on jutustanud fašistlikest tumedatest võluritest ja nõidadest, kes unistavad vägivaldsest ülemvõimust, sest neile ei meeldi teadmatute mugude eest peidus püsida. Sellest lähtudes on «Dumbledore’i saladused» üles ehitatud nagu päevakajalise mõjuga poliitiline põnevik võlumaailmas. Dumbledore, Newt ja tema kaaslased loodavad ühe meeskonnana peatada Grindelwaldi valimiskampaaniat, et diktaatorlike ideaalidega maag võimule ei pääseks.