Theatrumis esietendub Maarja Kangro «Klaaslapse» ainetel valminud muusikalavastus

Maarja Kangro romaani «Klaaslaps» ainetel loodud muusikateatrilavastus «söövitab.tuhk». Foto: Ann Lumiste

Maarja Kangro romaani «Klaaslaps» ainetel loodud muusikateatrilavastus «söövitab.tuhk» esietendub Eesti Muusika Päevade raames 23. aprillil Theatrumis ning lavastust mängitakse vaid neljal korral: 23., 24., 25. ja 26. aprillil.

Lavastuse muusika autor on helilooja Tatjana Kozlova-Johannes, libreto autor ja lavastaja Liis Kolle, stsenograaf ja kostüümikunstnik Ann Lumiste, koreograaf Kärt Tõnisson, videokunstnik Sander Põldsaar, valguskunstnik Helvin Kaljula, grimmikunstnik Aimi Etverk, helikujundaja Tammo Sumera ja produtsent Svea Ideon-Marks. Esitavad Iris Oja (hääl), Kärt Tõnisson (liikumine), Tarmo Johannes (elektroonika, flööt), Theodore Parker (elektroonika, elektrikitarr) ja Ene Nael (spinett, klavikord, heliobjektid).

Lavastus käsitleb vaimset ja emotsionaalset seisundit, mida määravad kehasse ja hingeellu talletunud ning sinna lukustunud mälestused. Et öelda öeldamatut ning väljendada sõnadega väljendamatut, sünteesib paralleelloome protsessis valminud muusikateatrilavastus häälitsust, analoogset ja digitaalset heli, sõna, keha, liigutust, objekti, instrumenti, valgust, projektsiooni ja ruumi.

«Kui 2019. aasta kevadsuvel «Klaaslast» lugesin, tekkis kohe äratundmine, et see aines peaks jõudma muusikateatrisse. Kohtumine helilooja Tatjana Kozlova-Johannesega kannustas eemalduma romaani konkreetsest sündmustikust ning tõstma kõike abstraktsemale, üldinimlikule tasandile. Saime aru, et loome teost l e i n a s t kui niisugusest. Samas kiirustas maailm koroonapalavikku ning meie ettevõtmine liikus edasi kiira-käära, teosammul. Alles produtsent Svea Ideon-Marksi liitumisega sai kõik kindlama suuna ning Theatrum ja Eesti Muusika Päevad võtsid meid oma tiiva alla. Nüüd näeme, et oleme ajaloole järele jõudnud või tema meile ning meie teema – üksikisiku kaotus ja katastroof – peaks olema mõistetav kõigile. Külmavärinaid tekitav aktuaalsus,» sõnab lavastaja Liis Kolle.

«See teema on ühiskonnas väga vajalik. Ma arvan, et on palju inimesi, kes elavad enda sees läbi katastroofe ja selle muusikalavastuse teema aitab mõtestada, kuidas inimene peab suhtlema maailmaga olukorras, kus tema jaoks ei ole jäänud enam mitte midagi, isegi sõnu ei ole,» lisab stsenograaf ja kostüümikunstnik Ann Lumiste.