Austades last ja hinnates selget sõna – Aino Pervik 90!

Armastatud lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija Aino Pervik. Foto: Peeter Langovits

Täna oma 90. sünnipäeva tähistav kirjanik Aino Pervik austab oma loomingus lapsi ja nende õigust teada saada, mis ühiskonnas toimub. Nii palju segast ja selgitust vajavat tekkis olude muutumisega ka täiskasvanute jaoks, lastest rääkimata.

Kui Aino Pervik kasinasti kolmekümnesena kirjutas oma esimese raamatu «Kersti sõber Miina» (1961), siis ei olnud siinkirjutaja veel selle tüdrukutejutu lugemise eas. Ka noortejutt «Õhupall» (1969) jäi samal põhjusel esialgu ooterežiimile. Aga see viga läks aja möödudes üle.

Oma lapsepõlvest mäletan eredalt ja teadvustatult esimese Perviku teosena pildiraamatut «Kaarist on kasu» (1971). Tuleb tunnistada, et peamiselt Lilian Härmi piltide ja raamatuga kaasas käiva pabernuku ning selle rõivaste pärast. Täiesti erakordne juhtum, et raamat pakkus lisaks lugemisele meisterdamisrõõmu.

Kuid ka väikese tüdruku kodusest elust pajatavad jutud mõjusid turvatunnet loovalt ja kui need ka mitte iga kord samastumist ei pakkunud, siis tundusid millegi sellisena, mille poole püüelda: ilus ja puhas kodu, maitsvad toidud, kaunid mänguasjad.

Üle aastakümnete ja pärast arvukaid kunstmuinasjutte pöördus Pervik aastal 2001 taas väikese lapse argipäeva juurde. Sai alguse sari «Paula elu», millele järgnes «Tirilinna lood». Erinevus Kaariga on märgatav. Kui Kaari peamiseks hooleks oli toimetada kodu piires, siis Paula ja Tirilinna kambakese tegutsemisraadius ületab neid raame hoogsalt.

Pervik on võtnud südameasjaks olla koos lapsega, seletada talle suurte maailmas toimuvaid asju, mis paratamatult jõuavad koju kätte, põhjustavad ärevust, üksjagu hirmegi. Kuidas on olla esimesel koolipäeval? Aga haiglas? Poes? Miks ei saa iga kord aru, kas televiisoris näidatav on mängult või päriselt? Kuidas suhtuda nendesse onudesse, kes prügikastides sorivad? Kuidas leida sõpra ja kaitsta koolikaaslast kiusamise eest? Mis saab siis, kui klassi tuleb tumeda nahavärviga laps? Kuidas toimib ebausk?

Ta kirjeldab väga erinevaid perekondi ja peresuhteid. Kus on vanematel laste jaoks vähe aega, kus käivad päkapikud, kes küll on vaesed, aga see-eest oskavad luua jõulumeeleolu. Pärast tõsielulugusid kolis seesama tõsielu muinasjuttudesse Sinivandist – ikka selleks, et väikest last toetada ja rõõmustada.