Kunstnike stardipositsioonid ei ole võimalustelt võrdsed. Maarja Undusk korraldas kodust arhiivi Eesti Kultuuriloolisse Arhiivi loovutamiseks ja isa-ema järelejäänud paberitele lausa pidi süvenedes pilgu peale heitma. Need teadmised on oskuslikult rakendatud raamatus. Liina Pihlaku isa-ema puudutavad paberid jäid sõja puhkedes Tartusse, hävisid või kanti laiali.
Kersti Merilaasi «kolm kuldset aastat Tartus» enne sõda jäid ilma perearhiivi katteta. Osa Liinale vajalikest paberitest leidis masendava jälje Kersti luules: «Et saagu su kirjad/nüüd tuleroaks! / Olen külmunud kalgiks, / olen kuivanud kurjaks. / Ei taevas taevaks, / ei maa mulle maaks. / Ise üleni tulle, kraaks / ja kraaks!» («Antud ja võetud», 1981, lk 46).
Õppinud nahakunstnikku ja raamatuid illustreerinud Maarja Unduskit ei kammitse kodune kasvatus käsitleda kirevat seltskonda ümber efektse ema Elleni nooruses valges purjetamiskostüümis ei enne esimest abielu Heldur Niiduga, ei edasi andmast nelja inimese igaühe traagikat seoses uue abieluga Jaan Krossiga. Ellen Niidu tee abieluni Jaaniga käsitlemine on Maarja raamatu tipphetked, eriti kui oled Jaani «Kaasteeliste» kütkes olnud!