Kaks kunstnikku, Maarja Undusk ja Liina Pihlak otsustasid erinevatel aegadel kirjutada raamatu oma perekonnast. Maarja Undusk nimetas raamatu «Ellen Niit: Heleda mõtte laast» ja sarnaselt Betti Alveriga, keda ei ole võimalik käsitleda ilma Heiti Talvikuta, ei ole võimalik ka sügavam kirjatöö Ellen Niidust ilma Jaan Krossita. Liina Pihlaku kodakondseteks oli kirjanikepaar Kersti Merilaas ja August Sang.
Tellijale
AK ⟩ Kaks kunstnikku ja neli kirjanikku
Kunstnike stardipositsioonid ei ole võimalustelt võrdsed. Maarja Undusk korraldas kodust arhiivi Eesti Kultuuriloolisse Arhiivi loovutamiseks ja isa-ema järelejäänud paberitele lausa pidi süvenedes pilgu peale heitma. Need teadmised on oskuslikult rakendatud raamatus. Liina Pihlaku isa-ema puudutavad paberid jäid sõja puhkedes Tartusse, hävisid või kanti laiali.
Kersti Merilaasi «kolm kuldset aastat Tartus» enne sõda jäid ilma perearhiivi katteta. Osa Liinale vajalikest paberitest leidis masendava jälje Kersti luules: «Et saagu su kirjad/nüüd tuleroaks! / Olen külmunud kalgiks, / olen kuivanud kurjaks. / Ei taevas taevaks, / ei maa mulle maaks. / Ise üleni tulle, kraaks / ja kraaks!» («Antud ja võetud», 1981, lk 46).