KULTUUR Jüri Reinvere: Eestlased on välja tulnud sellest natuke haiglasest alaväärsustundest, mis nullindate alguses valitses (1)

Copy
Reinvere viisakus intervjuu andjana on ajakirjanikule erakordne ja meeldejääv. Tõsi, küllap oskab ta olla keerulinegi – vajaduse
korral.
Reinvere viisakus intervjuu andjana on ajakirjanikule erakordne ja meeldejääv. Tõsi, küllap oskab ta olla keerulinegi – vajaduse korral. Foto: Mihkel Maripuu

«Muusika roll on Eestis äärmiselt oluline,» ütleb reedel LHV uue heliloomingu autasu pälvinud helilooja Jüri Reinvere. «Sakslased on olnud maailma juhtivate hulgas nii oma kirjanduse kui filosoofiaga, eestlased praktiliselt ainult muusikaga. Ja kui meil oma kultuuri ei ole, siis me muutume väga kergesti kahvatuks satelliitriigiks, mille mõni naaberriik võib anastada.»

Rongipileti ostmist Frankfurdist Berliini saamiseks ei maksa jätta viimasele hetkele: nii võib neljatunnine sõit suuna kohta minna maksma üle 120 euro. Reis on kallis, kuid mitte keeruline, sest otserong aina tormab läbi orgude, mis kerkivad Kesk-Saksamaal otsekui lained. Kohati tundub, et suur osa ajast möödubki madalmikevaheliste mäekeste sisse õõnestatud tunnelites, mida tuleb iga paari minuti tagant, nii et kevadiselt ere päiksevalgus vaheldub igavese pimedusega.

Maastik peab olema üheks Eesti edukaimaks heliloojaks loetavale Jüri Reinverele tuttav, sest viimased aastad on ta elanud Frankfurdis, sellal kui töö viib teda sageli Berliini, kus 4. aprillil tuli kammerkoori Rias («Võib-olla Euroopa juhtiv koor hetkel,» poetab Reinvere delikaatselt) esituses esiettekandele oratoorium «Ismaeli väljaajamine».

Tagasi üles