KULTUURIS KUUM ⟩ Kuuldemängu «Lõvi» näitlejate sisseloetud tekst hakiti arvutis häälikuteni läbi

Helirežissöör Külli Tüli «vatitoas». Heli summutav vatt on seintel olevate prismade sees. Selles ruumis puudub igasugune kaja. Foto: Sander Ilvest

«Mustlaste rändloomaaia territooriumil toimus öösel kaklus. Intsidendist osavõtjad olid raskes joobes, üks inimene sai kergelt haavata. Intsidendi tulemusel pääses üks rändloomaaia lõvi puurist välja. See tähendab: lõvi on lahti. Ma kordan veel kord: lõvi on lahti!!!» See näitleja Piret Laurimaa dramaatiline, läbi krabiseva telefoniliini kostev nasaalse kõlaga teade tõmbab käima kirjanik Martin Alguse novelli põhjal raadioteatris tehtud kuuldemängu «Lõvi». Kas selline hoogne, kuid samas teadlikult provintsliku, isegi idaeuroopaliku maiguga sissejuhatus tagab, et võita Euroopa parima kuuldemängu auhind?

Pole võimatu, sest «Lõvi» võitis märtsi lõpus BBC audiodraama konkursi Euroopa draama kategoorias. Sellest kõrgemale on raske tõusta, kuid sama kuuldemäng on võitnud ka Euroopa parimaid tele-, raadio- ja digitaalprogramme koondaval Prix Europal eripreemia. Selle põhjal võib küll öelda, et «Lõvi» lavastaja, dramaturg ja muusikaline kujundaja Andres Noormets ja helirežissöör Külli Tüli on raadioteatris välja nuputanud Euroopa kuuldemängude võiduvalemi. Ning ka raadioteater ise tunnustas Piret Laurimaad 2021. aasta näitlejapreemiaga vaimukate rollide eest kuuldemängus «Lõvi».

Kuuldemäng ehk moodsa nimega audiodraama on žanr, mis sai alguse juba siis, kui raadio oli alles hällis. Eesti raadioteatri ajalugu algab 24. veebruarist 1928, kui toonases Raadio Ringhäälingus läks eetrisse August Tammani näidendi «Koidikul» põhjal raadiole seatud kuuldemäng. Neli aastat varem olid eetris esimesed kuuldemängud nii Ühendkuningriigis kui ka USAs.