Kurjus põlvpükstes: lastekamp muutub suvepäikese all metsikuks

Ulakas lastekamp valitseb rohelist mängumaad. Foto: Kaader filmist

Jaak Kilmi lastekeskne põnevusdraama «Tagurpidi torn» osutus haaravaks üllatajaks, mis täitis mu ebamugava ärevustundega ning pani pisaratega võitlema.

Tegemist on intelligentse ja siira filmiga, mis ei räägi kurjusest lihtsalt kurjuse pärast. «Tagurpidi torn» kompab tundlikult lapsepõlvekogemuse tumedaid ääri, poetades vihjeid traumale, vägivallale, pedofiiliale ja niisugustele nooruspõlve saladustele, mida mitmed filmivaatajadki südames kaasas kannavad. See on tugevat empaatiavõimet nõudev lugu lapsepõlve eksimustest ning soovist käituda õigesti, olgugi et see rebestaks pealtnäha purunematud sõprussuhted.