Ajaarmid: näpi, aga pane tagasi!

«Ülerahvastatud üksindus». Urmas Lüüs, lavastuslik installatsioon Foto: Aron Urb

Urmas Lüüsi lavastuslik installatsioon «Ülerahvastatud üksindus» käsitleb tundlikult ja läbinägelikult vananemisega kaasnevaid hirme.

Tegelikult vanainimesi pole olemas. On inimesed, kes vananevad vaikselt. Ühel hetkel nad surevad, ning neile, kes ellu jäänud, on iga matusekutse rõveda meeldetuletuskirja maitsega. Kirjade kuhjumisest tekib ärevus. Vananemist võib võtta teekonnana mingisuguse rahuni. Kuid see ei tähenda seda, et elades võidame me tasapisi rahu juurde. See võib olla lõpuni ka ärevuste ja hirmude kuhjumine – sõpru, kellega seda jagada saab, seejuures aina vähem. Ning nii isiklikust hirmust kuidagi pooltuttavatele rääkida...