AK FOOKUS Must salatehnoloogia ehk naised teevad voodood

Janar Ala
, toimetaja
Copy
USA kunstniku Barbara Krugeri mastaapne spetsiaalselt biennaliks valminud ruumiinstallatsioon 
USA kunstniku Barbara Krugeri mastaapne spetsiaalselt biennaliks valminud ruumiinstallatsioon Foto: Imago/manfred Segerer

Eestis pole looduski veel oma õiget kevadist käiku sisse saanud, kui kunstisõbral on juba aeg kokku pakkida moonakott ja Veneetsia poole teele asuda. Ees ootab biennaal, see üle kahe aasta (sedakorda jäi Covidi tõttu küll kolm aastat vahele) toimuv kunstiilma keskne väljanäitus, kus saab teada, mis on oluline ja mis vähem.

59. Veneetsia biennaal

Parima kunstniku Kuldlõvi pälvis USA kunstnik Simone Leigh

Parimaks rahvuspaviljoniks valiti Suurbritannia paviljon, kus väljas Briti kunstniku Sonia Boyce’i multimeediainstallatsioon «Feeling Her Way» (kuraator Emma Ridgway)

Cecilia Alemani kureeritud peanäitusel osaleb 213 kunstnikku 58-st riigist

Kokku on näitusel 80 rahvuspaviljoni.

Avatud 27. novembrini

Eestlased on biennaalil osalenud 1997. aastast ja seni on meie paviljon olnud alati kusagil linnas. Veneetsia biennaali struktuur on järgmine: seal on kaks suuremat näitusekohta – Arsenale ja Giardini. Mõlemad ilusasti sinise veega laguuni ääres. Arsenale on eelkõige peanäituse koht ja Giardinis asuvad rahvuspaviljonid. Rahvuspaviljone leidub ka Arsenales ja peanäitust Giardinis, aga põhiliselt on need jõujooned jaotunud nõnda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles