Kanuti Gildi SAALis esietendub Johhan Rosenbergi uuslavastus

Foto: Alan Proosa

Etenduskunstnik Johhan Rosenberg, kelle möödunud aasta lavastus «Eden Detail» (koos Jette Loona Hermanisega) nomineeriti teatriauhindadele kolmes kategoorias, tuleb 2. mail Kanuti Gildi SAALis välja oma uue soolotööga «traps». Lavastus kasvas välja Rosenbergi lõputööst «T.R.A.P.S» Amsterdami ülikoolis SNDO, mis milles ta uuris tähenduse kadumist keeles.

Lavastus etendub intiimses Püha Vaimu SAALis, kuhu mahub publikut vaid veidi üle 35 inimese. Lavastuse helikujunduse autor on Karl Saks. Dramaturgidena osalevad projektis Maike Lond ning Netti Nüganen ja valguskunstnikuna Priidu Adlas. Esietendus ja etendused toimuvad 2., 3., 5., 6. ja 7. mail kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis. Etendusele 6. mail järgneb vestlus kunstnikuga, mida viib läbi Liisbeth Horn.

«trapsi» lavastusprotsessi otsustas Rosenberg alustada stsenograafiast. Stsenograafiks kutsus ta Ungari päritolu kunstniku ning koreograafi Júlia Sára Vavra, et uudistada, kuidas läheneda stsenograafiale läbi koreograafilise mõtlemise. Eesmärgiks võeti luua hallutsinogeenne ruum märgadest ja vettivatest seintest. Et iga asi saaks muutuda niipea, kui see vaataja keeles või meeles tähendust võtma hakkab. Kunstniku sõnul põhineb kogu ülejäänud lavastuse materjal alguselt loodud ruumil.

Lavastuse algidee pärineb kunstniku reisist Siberisse – Eesti külasse Ülem-Suetseki, kus tema elumaja seinad vettisid ning võõrustajar Laine pajatas talle saladusi ja külafantaasiaid maailma toimimisest. Sealt sündis lavastuse keskne kujund – hüpnootiline loomaaed, mis moodustab ürgse mänguruumi.

Rosenberg kasutab oma loomingus läbivalt sõnamängu. Sõnal «traps» on inglise keeles samuti mitmeid tähendusi. Kunstnik avab neist mõnda: ««traps» tähendab unustatud asju keldris. On olemas trap-muusika ja «trap mouth» ehk räpane suu, mis ropendab kogu aeg või ei oska end alati väljendada. Trap space on klubi tagaruum, kus antakse salaja narkotsi.» Lavastuse põhilõksuks peab Rosenberg mäletamist, unustamist, iseendaga manipuleerimist ning seda, kuidas enda jaoks tähendusi muuta. Kuid Rosenbergi sõnul on juba koreograafina soololavastuse tegemine lõks.

Kunstnik kirjeldab oma tööd järgmiselt: «Lavastus toimub märgade seinte vahel, kus pesitseb keha, kes pidevalt oma vedelat identiteeti vahendab. Otsides silmsidet tundmatu maailmaga, et seda seejärel peeglina kasutada, on tal julgust tagasi vaadata ning iseenda sotsiaalsust peegeldada. «traps» proovib tabada juba kinni püütut, kuid veel tundmatut. Jahtides unustusse jäänud asju, «traps» on räppiv pulss ja toores liha, mis on programmeeritud tarbima. See on keeleauk, katkine troon, rämpssuu ja lekkiv mootor. See träpib, rämmab, avaneb, peatab ja sonib meie kohaloluga vägagi rõhuvas minevikus, elades ägedas ning hirmuäratavas tulevikus.»

Johhan Rosenberg on 1997. aastal sündinud vabakutseline kunstnik, kes tegutseb tantsu ja etenduskunstide valdkonnas. Aastal 2020 lõpetas ta Amsterdamis (SNDO) koreograafiaõpingud. Tema tööde koreograafiline jaht konstrueerib keskkondi ja liikumise artefakte, mida ta vahendab mina-pildi ja publiku pilgu läbi. Otsides teadmatut ja tundmatuid keskkondi, muutuvad keele ja identiteetide funktsionaalsused kehastunud kontekstideks ümbruse loomise protsessis. Toore sõnavara ja mängulisuse kaudu kihistab ta keha, teksti ja heli, et kohtuda kollektiivses teadvus-arhitektuuris. Rosenberg on esitanud oma töid Amsterdamis (Frascati, Dansmakers, Veem House for Performance), Moskvas (ZIL), Haagis (Het Nationale), St.Peterburgis (SDVIG), Berliinis (Studio dB) ja Tallinnas (EKA Galerii, EKKM, ULM ja Kanuti Gildi SAAL) ning osalenud mitmetes rahvusvahelistes projektides tantsija ja dramaturgina. Koos Jette Loona Hermanisega pälvis ta lavastuse “Eden Detail” eest 2022. aastal Eesti teatri auhindade tantsuauhinna.