KULTUUR ⟩ Baleriin automaatrelvaga on kõnekas pilt sõja absurdsusest

Ukraina balletisolist, eduka rahvusvahelise karjääriga Oleksii Potiomkin teatrilaval ja kodumaa kaitsel. FOTO: Twitter Foto: twitter

Pärast seda, kui sõjas sai surma Ukraina Rahvusballeti esitantsija Artem Datsõšõn, on mitu tema kolleegi läinud rindele – nii mehed kui naised. Teiste hulgas läks rindele ka tunnustatud Ukraina balletisolist Oleksii Potiomkin, kelle balletisussid mõneks ajaks varna on riputatud. Tantsija kannab nüüd igapäevaselt hoopis relva ja aitab seeläbi moraali üleval hoida. 

Klassikaline ballett sai küll alguse Itaaliast ja Prantsusmaalt, kuid on olnud vene kultuuri üks mõjuvamaid visiitkaarte juba 19. sajandi lõpust alates. Läks aga vaja prantslase Marius Petipa eestvedamist ja meisterlikke tantsuseadeid, et ukraina ja prantsuse juurtega helilooja Tšaikovski balletid üldse tunnustuse saavutaksid. Tolleaegsed vene kriitikud pidasid seda muusikat liialt ebavenelikult läänelikuks, koreograafiat aga liiga keeruliseks. Sarnast kriitikat said hiljem ka Stravinski ja Prokofjevi suurepärased balletid.

Vene balleti rahvusvaheline edulugu algas 20. sajandi algul emigratsioonis, Pariisis Sergei Djagilevi korraldamisel. Enne seda oli küll Maria teatris olemas Jean-Baptiste Landé poolt 1738. aastal asutatud ja Charles Didelot’ poolt edasi arendatud balletitrupp, kuid veel näiteks Marie Taglioni ja August Bournonville’i päevil ei pääsenud see eriti mõjutama žanri globaalset palet.