Kunsti abil omailma loomas

Laura Kukk Eesti Noorsooteatri lavastuses «Eveline ja Mina». Foto: Siim Vahur

Mida teeb laps, kes peab mingil põhjusel palju aega üksi veetma? Kuidas saab leevendada mängukaaslaste puudumisel tekkivat kurbust? Tundliku natuuriga loovisiku kujunemisel saavad tihti määravaks lapse- ja noorukieas kogetud intensiivsed impulsid, mis käivitavad fantaasiamaailma.

See lavateos mõjub otsekui assortiikarp, milles kaunilt sädelevad kommid pakuvad erinevaid maitseelamusi. Kahtlemata mõistavadki lapsed ja täiskasvanud seda näitemängu erinevalt ja laval lahti rulluva loo selguse ning loogilisuse osas ei pruugita olla sama meelt. Tuttavaid koode pakutakse mõlemale, näiteks saab lapsevanematele osaks äratundmisrõõm väikese inimese tõsimeeli maailma kokku võtvate mõtteavalduste üle, mida esitatakse seeniorite seas populaarsete raadioõnnitlustena.