Fotokunst sai Kultuurkapitalilt selgema rahastuse

Copy
Võrus avati fotokunstnik Toomas Kalve plaatkaamerafotode näitus, kus on portreteeritud Eesti kultuuriinimesi.
Võrus avati fotokunstnik Toomas Kalve plaatkaamerafotode näitus, kus on portreteeritud Eesti kultuuriinimesi. Foto: Arved Breidaks / Lõuna-Eesti Postimees

Kultuurkapitali nõukogu kinnitas täna audiovisuaalse kunsti sihtkapitali ning kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali ühise ettepaneku, mille alusel saavad fotokunsti projektid edaspidi toetust kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitalist.

Fotokunsti toetamise senine liigitus Kultuurikapitali sihtkapitalides oli segadust tekitav, sest toetust küsiti nii audiovisuaalse kunsti sihtkapitalist kui ka kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitalist. Sihtkapitalid arutasid omavahel senist fotoprojektide toetamise tava ning jõudsid ühisele arusaamale, et selguse huvides tuleks praegust süsteemi korrastada. Leiti, et mõistlik oleks fotokunsti toetamine audiovisuaalkunsti sihtkapitalis lõpetada ning jätta valdkond kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali toetada.

«Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali kuuluvad selgelt filminduse valdkonna esindajad, mis paratamatult tekitas olukorra, et fotokunst jäi sisulises mõttes ilma piisavalt kvaliteetse ekspertiisita,» selgitas audiovisuaalse kunsti sihtkapitali esimees Kaarel Kuurmaa otsuse tagamaid. «On küll romantiline mõelda, et foto- ja filmikunst käivad käsikäes nagu Johannes Pääsukese aegadel, aga tegelikkus on midagi muud. Otsustasime muuta olukorda, kus filmivaldkonna inimesed peavad tegema otsuseid, mis puudutavad peamiselt näituste korraldamist ja fotoalase kirjandustegevuse toetamist ning leidsime, et kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitalis on kindlasti kordi suurem pädevus fotokunsti alase tegevuse targa mõtestamise ja toetamise jaoks. Seal on inimesed, kes tunnevad maastikku, kuhu tänapäevane professionaalne fotokunst kuulub.»

Maarin Ektermann, kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali esinaine lisas, et selline valdkondade vaheline toetuspõhimõtete korrastamine on väga teretulnud: «Fotokunst on muutunud nii mõjukaks iseseisvaks visuaalkunsti haruks ning lõviosa selles valdkonnas toimuva toetamist Kulka kaudu ongi käinud pigem läbi kunsti sihtkapitali, nii et on igati loogiline, et see teema tervikuna just siia lauale jõuab. Ülemineku toetamiseks on oluline ka audiovisuaalse kunsti sihtkapitali otsus lisada meie reale vastavalt vahendeid seniseid toetussummasid arvesse võttes.»

Kultuurkapitali juhataja Margus Allikmaa tunnustas kahe sihtkapitali ühist algatust ja lisas, et ajaga kaasas käivad muutused ehk väljakujunenud tegevuste hindamine ning saadud teadmise põhjal tegevuste täpsustamine on märk organisatsiooni elujõust. See kehtib ka Kultuurkapitali kohta. «Meie puhul muutub see kõik veelgi arusaadavamaks, kui mõelda sellele, et piirid erinevate kunstivaldkondade vahel on pidevas arengus, need sulanduvad ja nihkuvad, lisanduvad uued kunstivormid või toimuvad arengud traditsiooniliste kunstialade sees,» ütles Allikmaa.

Otsus jõustub juba 20. mai taotlusvoorust, teavitatakse seniseid peamisi taotlejaid ning kindlasti rõhutatakse seda muudatust ka mõlema sihtkapitali liikmete poolt.

Tagasi üles