/nginx/o/2019/05/05/12139229t1h288f.jpg)
Eesti film saab tänavu 110. aastaseks, mida tähistatakse 7.-15. maini filmiprogrammiga Eesti kinodes. Tagasiviskelise filmiprogrammiga heidetakse pilt Eesti filmiajalukku ning seitsmel seansil tulevad näitamisele valitud filmid, mida suurel ekraanil näeb üsna harva.
Eesti filmi sünnipäevaks peetakse 30. aprilli 1912, mil Eesti esimene filmitegija Johannes Pääsuke näitas Tartus kinos «Illusion» oma esimest lühifilmi «Utotškini lendamised».
Programmi on kokku pannud filmiajakirjanik Tristan Priimägi ning muuhulgas on filmiprogrammis juba linastunud sajandi jooksul valminud lühidokumentalistika, eesti naisrežissööride Leida Laiuse, Valeria Andersoni ja Reet Kasesalu dokumentaalfilmid ja Raul Tammerti 70ndatel valminud ulmefilmid, mis on teenimatult vähe tähelepanu pälvinud.
Linastumas on veel vanemad ja uuemad kõheanimatsioonid, nende hulgas Riho Undi ja Hardi Volmeri legendaarne «Nõiutud saar» ja nõukaaja laste õudusfilm, Rein Raamatu «Suut Tõll», uuematest filmidest Martinus Daane Klemet eriskummaline Dracula lugu «Fractula» ja 15. mail linastuv ugri-ulmade seanss, kus linastub Rainer Sarneti Kiviräha tõlgendus «November».
Kuidas filmitegemine aga muutunud on, milliseid filme peab Tristan Priimägi läbi ajaloo Eesti parimaiks ning milliseid filme võiks iga eestlane vähemalt korra elus näha?
Taskuhäälingus «Kultuuris kuum» vestles filmiajakirjanik Tristan Priimägiga kultuuritoimetuse ajakirjanik Tuuli Põhjakas.