R, 9.12.2022

INTERVJUU ⟩ Liina Saar: mulle meeldib, kui laulja saab aru, mida ta tegelikult teeb

Margus Haav
, reporter
Liina Saar: mulle meeldib, kui laulja saab aru, mida ta tegelikult teeb
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Õige helipildi leidmine on väga põnev, aga aeganõudev protsess, räägib Liina Saar.
Õige helipildi leidmine on väga põnev, aga aeganõudev protsess, räägib Liina Saar. Foto: Sohvi Viik
  • Liina Saare uus plaat on tublisti džässist mõjutatud
  • Laulmine võiks iga inimese vabadus olla, mitte ainult nende jaoks, kellele on anne antud
  • Et väga heaks saada, ei tohi töötunde vahele jätta

Liina Saar on oma uue albumi «Püüdmata tunne» muusika kirjutanud viimase kahe aasta jooksul. Teksti autorite seast leiab Lauri Saatpalu, Jan Kausi, Maian Kärmase, Mingo Rajandi, Tuuli Vellingu, Lauri Räpi ja Indrek Koffi. Albumi kõla on seejuures kõvasti mõjutanud ansambliliikmed Joel Remmel (klahvpillid), Mihkel Mälgand (bass), Jaan Jaanson (kitarr), Ahto Abner (trummid) ja helikujunduse teinud Peeter Salmela. Esitluskontserdid toimuvad suve jooksul üle Eesti. Kohtusime Liina Saarega Viljandis ühel vihmasel hommikupoolikul.

Liina Saar, kohe, kui oleme jutuajamise lõpetanud, tõttate Viljandi kultuuriakadeemiasse tudengite juurde. Mida õpetate?

Hääleseadet. Olen hääleseade lektor. Minu juures õpivad rütmimuusika suuna lauljad, lisaks koolimuusika ja muusikaproduktsiooni tudengid. Juhendan neid, niipalju kui oskan.

Mida selles vallas õpetada annab?

Seda, kuidas oma häält ikka õigesti kasutada, see on hääleseade tunni puhul kindlasti vajalik. Oluline on häält kui oma instrumenti põhjalikult tundma õppida. Lisaks tegeleme eri muusikastiilidega, interpretatsiooni ja loo jutustamisega. Mina pean tähtsaks ka muusikateooria tundmist ehk et laulja võiks neis teadmistes olla sama pädev kui instrumentalistid.

Mulle meeldib, kui laulja saab aru, mida ta tegelikult teeb, ja seda nii muusikateoreetiliselt kui vokaaltehniliselt. Aga see on tõsi, et muusikat saab teha ka ilma koolihariduseta, ükski diplom ise ei taga muusikalist edu. Meie seas on looduse poolt andekaid lauljaid ja kui see loomulik anne on antud, siis on see muidugi väga suur kingitus.

Liina Saar

-Laulja ja laulukirjutaja Liina Saar on kaasa teinud mitmes originaalloomingut esitavas ansamblis, nagu MiaMee, Verbarium, Ajavares, Elletuse.

-Enda nime alt andis laulja esimest korda albumi välja 2019. aasta kevadel, kui ilmus autoriplaat «Õhtulaulud».

-«Püüdmata tunne» ilmus 1. mail digitaalselt, vinüülina on saadaval alates 20. maist.

-Esimest korda saab Saare uut muusikat elavas esituses kuulda festivalil HeadRead 28. mail.

-Ees seisavad ülesastumised festivalidel Sõru Jazz ja RuhnuRahu.

Kõike päriselt vist siiski õpetada ei anna, mingi algsäde peab endas sees särisema?

Eks meile kõigile ole antud midagi natuke rohkem ja midagi natuke vähem. Mingi piirini saame aga kõik õppida, ka muusikat. Seda ei julge küll väita, et üks või teine inimene ei tohiks muusikaga üldse tegeleda, kuna tal pole annet antud. Me kõik saame ikkagi erinevaid oskusi arendada, vähemalt teatud piirini, aga kus see piir on…

Iga instrument on erinev, mõni pill kõlab kohe algselt paremini ja sellega on mõnes mõttes lihtsam tööd teha. Mulle juhendajana samas meeldib, et see pilt on väga kirev, ja põnev on erinevate inimestega töötada. Kui motivatsioon õppida on kõrge ja säde on silmis, siis on õpetamine puhas rõõm.

Mulle ikka meenub Lauri Õunapuu kunagine ütlus, et tegelikult ei tohiks ühelegi lapsele kunagi öelda, et sina küll laulda ei oska, mine mängi parem seal nurgas, niikaua kui meie proovi teeme.

See on väga ohtlik. Muusikal on suur vägi. Ainuüksi muusika kuulamine mõjutab meid ja loomulikult ka igasugune muusika tegemine. Laulmine võiks iga inimese vabadus olla, mitte ainult nende jaoks, kellele on anne antud.

On teie pilk juba nii vilunud, et suudab tudengeid varakult läbi näha, et temast saab laulja ja temast mitte?

Olen õpetamise aastate jooksul õppinud seda, et kohe alguses ei tasu mingeid põhjapanevaid järeldusi teha. Vahel tundub, et vaat talle on kõik antud, kõik teed on valla kohe päris alguses, aga siis selgub, et nii see siiski ei lähe, mingid muud omadused on puudu. Või huvid muutuvad. Neid pusletükke on nii palju, mis võivad pildi sassi ajada. Mõni tudeng, kes ehk ei jäta alguses kõige tugevamat muljet, avaneb teisel-kolmandal aastal ja võib väga kaugele jõuda. Sellist otsust ei tee ma kunagi, kas ühest või teisest saab laulja või mitte.

Anne ja õnn peavad käsikäes käima!

Anne, õnn, töökus, aga siis on veel igasugu tegureid, mis võivad kõike seda mõjutada. Mingi juhuslik moment on ka alati mängus. Sellele viimasele ei tasu muidugi lootma jääda!

Juhuse kontrollimist ei ole küll vist kusagil õppekavas, aga samas ju võiks?

Jah, õnneks see veel ei ole võimalik. Vestlesin mõni aeg tagasi Jan Kausiga. Imetlen väga inimesi, kes oskavad sõnadega hästi ümber käia, minul see anne puudub. Selgus, et Jan jällegi imetleb muusikuid ja tema arvates on see midagi, mida pole võimalik õppida. Et kirjanikuks võib igaüks saada. Pead lihtsalt teatud arvu tunde kirjutama, seda on võimalik õppida. Mulle tundub küll, et ilma andeta ikka ei saa.

See on huvitav, kuidas me vahel näeme teistes valdkondades seda miskit imelist. Müstika iseenda valdkonnas kipub selles mõttes vahel kaduma, sa näed seda reaalset tööd ka.

Liina Saar
Liina Saar Foto: Sohvi Viik

On muude žanritega kuidas on, aga jazz’i vist iseoma tarkusest magamistoas ei tee, ole sa nii andekas kui tahad.

Muusika tegemisest saadud rõõm ja muusika tegemise kogemus võiks meil kõigil võimalik olla. Miks mitte magamistoas jazz’i mängida! Kui aga räägime kvaliteedist ja hästitegemisest, seal peab loomulikult süvitsi minema. Et saada kellekski väga heaks, ei saa töötunde vahele jätta. See ütlus, et pilli on vaja harjutada

10 000 tundi, ei ole tühjalt kohalt tulnud.

Minu jaoks on jazz’i kõige sügavamad ja lemmikumad albumid tehtud kuskil aastatel 1957–59. Tont seda teab, mis siis õhus oli.

Modaalne jazz niisiis. Eks igal kümnendil tekivad eri suunad ja uued mõjutajad.

Ei meeldi mulle eriti see lahterdamine, aga kui teie eelmist albumit võis liigitada kuhugi autorilaulu žanrisse, siis värske on küll jazz’ist tublisti mõjutatud!

Võib-olla jah. Mõned lood on uuel albumil kindlasti gruuvikamad ja kui ansamblis on ikkagi jazz-muusikud, siis paratamatult see nii läheb. Album on seekord minu jaoks terviklikum. Kõik lood said kirjutatud albumi peale mõeldes ja kõik lood on minu jaoks erilised. Väga inspireeriv kogu selle protsessi juures oli postproduktsiooni periood ehk see aeg, mis ma veetsin Peeter Salmelaga stuudios kogu salvestatud muusikalist materjali kokku pannes. See tähendab, et mina selgitasin käte-jalgadega ja Peeter tegi kogu töö.

Õige helipildi leidmine on väga põnev, aga aeganõudev protsess. Väga suure osa helipildist annavad loomulikult ka muusikud. Minul on ansambliliikmetega väga vedanud!

Sõnade puhul vaatate endiselt teiste poole?

See on seesama enne räägitud teema. Tunnen, et sõnaline väljendus ei ole minu tugevus. Jah, ilmselt võiks seda arendada ja ma olen seda aeg-ajalt proovinud ka, aga mind inspireerivad ikkagi helid ja muusika, mulle meeldib helidega mängimine.

Mänguga vastandumegi tihti tööle, see on midagi, mida tahad teha vabatahtlikult ja hea meelega. Muusika loomise juures võin ennast kaotada ja veeta seal katsetades tunde. Kui midagi seal inspireerib, siis on see midagi, millega edasi töötan. See on minu väljendusviis. Kui hakkan aga sõnu sinna juurde kirjutama, siis on see juba töö!

Vahel harva siiski juhtub, et klaveri taga ümisedes tuleb sõnapaar, lausekatkend, mis hakkab siis laulu edasist kulgu suunama. Kui saadan demo teksti kirjutajale, siis mõnikord annan juhiseid, mis teemal laulu sõnad kindlasti ei tohiks olla, aga enamasti mulle meeldib vabad käed anda.

Meeldib teile muusikasse ka mingeid vihjeid sisse poetada, mis siis, et neid mõistab ehk lõpuni ainult käputäis inimesi?

Teadlikult ma ei ole seda vist teinud, aga vahel juhuslikult tekib äratundmisi näiteks mõne teise autori loominguga. See on siis mõttekoht, kas nii jätta, võibolla teha see vihje veel selgemaks või püüda seda varjata. Tekstiloojad teevad seda küll päris palju. Vahel on laulusõnadesse peidetud väga palju allsõnumeid, mõtteid ja vihjeid teistele autoritele ning kui mina vägivaldselt jätan sealt ära või muudan mõnda sõna või mõtet, siis võib algidee kaduma minna.

Samas ei pea muusika mõjumiseks üldse keeruline olema?

Ei pea! See on üldse põnev teema, mis muudab ühe muusikapala mõjusaks. Mina kuulen kõigepealt muusikat ja millalgi hiljem märkan sõnu. Vahel laulu sõnum toetab muusikat ja teinekord lisab muusikale kihte juurde. Aga on ka muidugi vastu-

pidi.

Minul oli õnn selle albumi tegemise käigus teha koostööd väga paljude erinevate tekstiautoritega, nii mõnegagi neist töötasin koos esimest korda. Inimestevaheline töökulg on alati erinev. Tunnetus on erinev, mind inspireerib teksti ja muusika põrgatamine: toimub mingi uue terviku loomine. See protsess on hästi huvitav, et saavutada võimalikult paremat tulemust.

Album sai tõesti terviklik, vaatamata paljudele kaasautoritele, või siis vastupidi, pigem just neid vaadates.

Iga lugu on kasvanud muusikalisest ideest, sõnad on loodud sinna juurde eraldi seisvalt. Ma ei suunanud tekstiautoreid, ei näidanud ka teiste tekste. Albumi tervik tekib pigem erinevatest meeleoludest. Ka stilistiliselt on lood kohati küllaltki erinevad. Päris palju sai iga looga eraldi tööd tehtud, et leida just see õige tunnetus.

Märksõnad
Tagasi üles