AK ⟩ Vaga vesi, sügav põhi

Bart Moeyaert, «Tänapäeval on kõigi nimi Sorry». Foto: Raamat

Üks nüüdisaegse flaami kirjanduse hinnatumaid autoreid Bart Moeyaert debüteeris varakult, kui 19-aastaselt ilmus tema noorteromaan «Duet met valse noten» («Ebakõlas duett»). Tänaseks on autoril ilmunud ligi 50 raamatut nii suurtele kui ka väikestele, lisaks proosale luulet, esseesid, näidendeid ja stsenaariume; tema sulest pärineb ka tänavuse Hollandi raamatunädala teemaluuletus, mis on kirjanikule suur au. Ta pälvinud ohtralt auhindu, sealhulgas 2019. aastal Astrid Lindgreni mälestusauhinna. Eelkõige ongi Moeyaert tuntud laste- ja noortekirjanikuna.

Moeyaerti romaane iseloomustab napp ja lühike lause, ühtaegu tundlikud ja karmid ühiskondlikud teemad, filosoofilisus, palju õhku ja tähendust ridade vahel. Noortele kirjutab ta sageli keerulistest suhetest ja pere lagunemisest, oma koha ja hingesugulaste otsimisest, toimetulekust kaotuse ja üksindusega. Seitsmeliikmelise poistejõugu-pere kõige noorema pojana tunneb ta hästi noorte hingeelu ja lastevahelist dünaamikat.

Lapsepõlvele toetub ka üks Moeyaerti tuntumaid vanemale lugejale mõeldud raamatuid, mälestuskildudest koosnev jutukogu «Broere» («Vennad»), kus leidub nii nostalgiat kui ka sooja irooniat. Moeyaert on kirjutanud ka piiblilugude tõlgendusi, kus jutustab napilt, kuid poeetiliselt paradiisiaiast väljaheitmise või maailma loomise loo.

Küllap on päritolu suurest perest mõjutanud ka mullu eesti keelde tõlgitud lastejutustuse «Tänapäeval on kõigi nimi Sorry» sündi, mille on leidlikult ja ladusalt eesti keelde tõlkinud Kerti Tergem. See on lugu igatsusest märkamise ja kuuluvustunde järele. Raamat räägib 12-aastasest Biancast, kelle nooremal vennal on kaasasündinud südamedefekt. Ema mure venna pärast jätab Bianca tähelepanuta ja kõrvalejäetuse tunde tõttu sulgub tüdruk endasse. Teda peetakse kinniseks, isepäiseks ja tõrksaks «kasutusjuhendiga» lapseks, kuigi tegelikult on tal puudu märkamisest, ta tunneb end viienda rattana.