Kui räägitakse 80ndate popist, tuuakse kolme suurena ikka välja Michael Jackson, Madonna ja Prince. Prince neist kindlasti kõige erakordsem ja arusaamatum. Mäletan kord, kui kevadel maal kartulit pannes võttis mu tädi popmuusikateemalise vestluse üles ja viskas õhku umbes sellise küsimuse: «Prince? Hmm? Ma ei saa aru, miks ta nii kuulus on, mida temas leitakse?» Ma sel hetkel ei osanud nii täpselt vastata, kuid nüüd, umbes 30 aastat hiljem, proovin seda teha.
AJA AUK ⟩ Kuidas Prince tahtis saada heaks
Juhtumisi käesoleval nädalal 1988 sai Prince albumiga «Lovesexy» endale esimese briti albumimüügitabeli number ühe. Suurbritannias ja Euroopas laiemalt oligi ta tuntus saabunud mõnevõrra hiljem. Tema kuulsaim plaat «Purple Rain» (1984) tipnes Suurbritannias pärast võrdlemisi pikaajalist heitlust seitsmenda kohaga. «Lovesexyle» eelnenud «Sign o’the Times» (1987) ja «Parade» (1986) saavutasid seal juba natuke paremaid tulemusi.
Olukord oli pöördvõrdeline, sest USAs võis pärast «Purple Raini» täheldada edetabeliedus mõningast langust. «Purple Raini» järgsed plaadid olid ju tegelikult hittplaadi lootuse mõttes kummalise ülesehitusega, paar hitti justkui lepituseks, aga üldiselt ajas Prince neil ikka asju, mida pidas enda jaoks olevat vajaliku ajada. Ehk avaldus neil juba ka tihedamalt Prince’i isepäine ja mõneti tülinoriv karakter. «Lovesexy» oli ka Prince’i esimene plaat pärast 1981 ilmunud «Controversyt», mis USAs esikümnesse ei murdnud.