T, 5.07.2022

«Kunstis peab otsima tundmatuid kohti ning seal pea ees vette hüppama!»

Intervjuu kirjanik Jan Kausiga
Alvar Loog
, toimetaja
«Kunstis peab otsima tundmatuid kohti ning seal pea ees vette hüppama!»
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Jan Kaus on seda meelt, et ideaalis peaks kirjandus igasugustele afektidele vastu töötama ning edendama järelemõtlemise ja poeetilise analüüsi, nüansieristuse võimet.
Jan Kaus on seda meelt, et ideaalis peaks kirjandus igasugustele afektidele vastu töötama ning edendama järelemõtlemise ja poeetilise analüüsi, nüansieristuse võimet. Foto: Alvar Loog

Täna algab kirjandusfestival HeadRead, mis toob viie päeva jooksul Tallinna vanalinna saalides publiku ette üle poolesaja kirjaniku nii Eestist kui ka piiri tagant. Kavas on kohtumised, vestlusringid, töötoad, etendused, kontserdid ning kinoseansid. Suurürituse eel vastas minu küsimustele kirjanik Jan Kaus, kes on üks selle algatajatest ja korraldajatest.

Kahel möödunud aastal kimbutas festivali toimumist koroonaviirus. Kas või kuivõrd lõi tänavu korraldajate plaane sassi Ukraina sõda?

Sõja puhkemine mõjutas meie tegevust tugevalt. Meile pidi tulema hulk huvitavaid vene autoreid, kellest mitme loomingut on viimastel aegadel eesti keele tõlgitud. Nagu näiteks Grigori Služitel, Aleksei Salnikov, endine ansambli Nautilus Pompiliuse laulja Vjatšeslav Butusov ja teised. Aga nemad jäävad nüüd kõik tulemata.

Mõni ütles ise ära, näiteks Putini režiimi suhtes kriitiline Sergei Lebedev. Služitel ütles, et tal on Ukrainas toimuva pärast häbi. Mõnda aga ei pidanud me ise muutunud oludes enam võimalikuks kutsuda.

Kõigi nendega on seotud mingi üldine ebamugavus. Ja seda nii nende kui ka meie poolt. Sõjas ei hävita ainult relvad, vaid ka ideoloogia – ideoloogia hävitab ennekõike suhteid, usaldust, meelerahu. Sealhulgas kultuurilisi suhteid.

Ehkki on selge, et ideaalis peaksime vähemalt proovima hoida poliitikat ja kultuuri lahus...

Eks praegu ole suur küsimus, kuidas vene kultuuri ja vene imperialistlikku meelelaadi üksteisest eristada. Mõnikord pole võimalik seda lõpliku selgusega teha.

Kuuldavasti meeldib praegustele vene imperialistidele propaganda eesmärkidel levitada arusaama, et läänes tahetakse vene kultuur ära nullida ning Dostojevski ja Tšehhov ära keelata. Seda enam tuleb meil olla oma valikutes valvas, et sellistele propagandistlikele väidetele mitte alust anda.

Ma olen väga seda meelt, et ideaalis peaks kirjandus igasugustele afektidele vastu töötama ning edendama järelemõtlemise ja poeetilise analüüsi, nüansieristuse võimet.

Kas Ukrainast tuleb keegi festivalile?

Tuleb ukraina luuletaja Ija Kiva, kes vestleb avalikul kohtumisel Igor Kotjuhiga. Samuti tuleb üks Valgevene kirjanik, dissident Dmitri Strotsev. Ühtlasi on meil laupäeva õhtul kavas Ukraina-teemaline kava «Suvi on otsatu», milles viis noort eesti näitlejat ja muusikut esitavad nii ukraina luulet kui ka Ukraina inimeste lugusid.

Alguses oli meil kokkulepe ka kirjanik Serhi Žadaniga, kelle populaarse romaani «Depe­che Mode» Loomingu Raamatukogu tänavu uuesti välja andis. Kuid Žadan jääb seekord paraku tulemata, sest on Ukrainas seotud palju akuutsemate asjadega...

Märksõnad
Tagasi üles