R, 9.12.2022

KULTUUR ⟩ Piletilevi 25 ehk kuidas Michael Jackson Eesti kultuurielu muutis

Tuuli Põhjakas
, ajakirjanik
Piletilevi 25 ehk kuidas Michael Jackson Eesti kultuurielu muutis
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Michael Jackson Lauluväljakul
Michael Jackson Lauluväljakul Foto: Peeter Langovits
  • Algus oli 90ndatele omane: müügipunkt Tallinnas.
  • Mehed ostavad spordiürituste ja kontsertide pileteid, naised hoolitsevad pere kultuurihuvide eest.
  • Majanduse arenguga on muutunud inimeste valmidus oma meelelahutuselamuse eest maksta.

Ajal, mil kõik on vaid paari kliki kaugusel ja pangakaarti ei pea enam kaasaski kandma, sest telefon ja nutikell on teinud maksmise sedavõrd kiireks ja mugavaks, ning isegi toidukraami saab interneti kaudu kiiresti kohale tellida, on raske ette kujutada, et 25 aastat tagasi nõudis piletite ostmine ajaplaneerimist, läbimõeldud logistikat ja füüsiliselt järjekorras seismist. 

Kuid just nii palju aega on möödunud Piletilevi loomisest – Eesti esimesest piletimüügivõrgust, mis tänasel päeval on Eesti suurim piletimüügikanal – ja ajad on märgatavalt muutunud. Mis ei ole aga muutunud, on see, et eestlane on jätkuvalt suur kultuurisõber, ning Piletilevi, mille loomisest möödub tänavu 25 aastat, pakub tuhandeid kultuuritarbimise võimalusi vaid hiirekliki kaugusel.

Minu küsimustele Piletilevi ajaloo ja oleviku kohta vastas Piletilevi juhatuse liige Jaanus Beilmann, kes on olnud Piletileviga loomisest peale.

Piletilevi juhatuse liige Jaanus Beilmann FOTO:
Piletilevi juhatuse liige Jaanus Beilmann FOTO: Foto: Alina Birjuk

Piletilevi

  • Loodud 1997. aastal
  • Eesti suurim piletimüügi kanal
  • Peale riigisisese piletimüügi teeb Piletilevi ka riikideülest ristmüüki, nii ilmuvad Lätis ja Leedus toimuvad kontserdid otse Piletilevi.ee lehele ja Eesti üritused lätlaste piletimüügilehele, mis on tublisti parandanud korraldajate publikuhaaret ja edendanud turismi.

Piletilevi teenindatud ürituste arv aastas:

2003 – 1111 üritust

2008 – 8889 üritust

2019 – 12 549 üritust

2019 teenindas kogu Piletilevi grupp aastas kokku 28 071 üritust

Piletilevi saab tänavu 25-aastaseks. Kuidas 1990ndate alguses, enne Piletilevi loomist piletimüük toimus?

90ndate alguses olid füüsiliste piletite müügiks ja jaotamiseks piletiraamatud, pileteid müüdi üksikutest kohtadest ja teatrite ja kontserdimajade kassadest. Mujal maailmas kasutati piletimüügiks juba esimesi tarkvaralahendusi. Eestis loodi teatripiletite ristmüügisüsteem ja Lauri Laubre unistas meelelahutusturgu elavdavast, kõigi korraldajate ja piletiostjate elu lihtsusatavast hästi toimivast piletimüügivõrgust.

Nii sündiski 1997. aasta kevadel Piletilevi, mille esimeseks pääsukeseks sai Michael Jacksoni (selle aja vaieldamatu maailma suurim artist) Tallinna kontserdi piletimüük. Algus oli 90ndatele omane – üks müügipunkt Tallinnas. Hiljem, koos internetiühenduse kättesaadavuse lihtsustumise ja kaubanduskeskuste infolettide tehnoloogilise arenguga muutus piletimüük geograafiliselt kättesaadavamaks.

Piletilevi julge samm oli 2001. aastal ainult veebibrauseri ja keskserveri kaudu toimiva piletisüsteemi tellimine ja teostamine koostöös Microlinkiga. Suur motivaator oli Saku suurhalli ehitamine ning sellise suure maja ja Eesti elavneva kultuuri- ja meelelahutusturu täitmiseks vajaliku kaasaegse infotehnoloogia kasutuselevõtt. Revolutsioon sai teoks: Piletilevi avas internetipoe ja laienes kiiresti Circle-K (toona Statoil) teenindusjaamadesse, kultuurimajadesse, Prismadesse ja Maksimarketitesse, nii et 2003. aasta suveks oli Piletilevil üle Eesti juba 50 müügipunkti. Samal ajal oli näiteks Piletilevi suurtel pika ajalooga Soome kolleegidel Lippupalvelul ja Lippupistel kummalgi kogu Soome peale suurusjärgus 20 avalikku müügipunkti. 2007. aastal oli Piletilevil juba 150 partnermüügipunkti üle Eesti.

Piletimüügi kolimisest internetti võitsid nii kultuuri- ja meelelahutusürituste korraldajad kui ka inimesed: korraldajad said kergema vaevaga turundust teha, piletid maha müüa ja inimesed leidsid lihtsamini ja kiiremini informatsiooni selle kohta, kuhu minna ja mida teha, ning said kohe ka internetist pileti osta.

Kuna internet oli toona aeglane – 56–128 kBps – ja vähemalt riiklike teatrite laia levikusse toomisel toodi päris pikalt vastuargumendiks küll internetiühenduse ebakindlust, küll asjaolu, et «kultuurne» inimene ikka bensiinijaamast või kaubanduskeskuse infoletist piletit ei osta. Nii oli päris pikka aega veel kurioosne, et pensionäri sooduspileti ostmiseks tuli pensionäril ette võtta reis teatri kassasse (ehk piletikulule lisandus korralik transpordikulu sõltuvalt sellest, kust kultuurihuviline oma piletihankimisreisi ette pidi võtma).

Oleme täheldanud, et üks ei välista teist. Suur teatrisõber võib olla jalgpallisõber ning raske roki kuulaja võib käia ka klassikakontserdil.

Online-piletimüügi algus oli omaette põnev ja adrenaliinirohke sündmus. 2004. aasta laulupeo piletite väravamüük pidevalt katkeva võrguühenduse ja ikka ja jälle koormuse all maha kukkuva serveriga oli pehmelt öeldes närvesööv ja kogunev paarisajapealine piletiostjate mass lauluväljaku Mere kassas tekitas stressi nii piletiostjatele kui meie piletimüüjatele. Aga siis juba 2004. aasta sügisest tulid pdf-piletid ja Tiigrihüppe eakate koolituste käigus õpetati inimestele internetist kodus ise trükitavate piletite ostmist.

Seega 1997. aastal, kui Piletilevi loodi, oli sel väga konkreetne põhjus: Michael Jackson tuli Eestisse, aasta hiljem ka The Rolling Stones. Kas nii suuri kontserte kui Michael Jacksoni oma üldse kujutati toona ette?

Väga suured kontserdid toimusid ikka, näiteks Rock Summeri festivalid 80ndate lõpus. Küll aga oli Michael Jacksoni esinemine esimene üksikartisti, suurartisti täidetud lauluväljaku kontsert, mis tõi 1997. aastal lauluväljakule kokku 70 000 inimest. 1998. aasta suvel esines lauluväljakul juba The Rolling Stones, ehkki ilmselt alanud majanduskriisi tõttu märksa tagasihoidlikumale publikule (alla 40 000 inimese). 2000. aasta suvel esinenud Tina Turner tõi aga jällegi kokku 50 000 inimest.

Suured kontserdid ja ka meie laulu- ja tantsupeod on ikka läbi aegade toimunud – neid oli lihtsalt harvemini. Loomulikult oli piletimüügi organiseerimine ja raha liikumine üks paras logistikaülesanne. 2002. aastal valminud piletisüsteem lihtsalt võimaldas juba suuremõõtmeliste kontsertide piletite kiiret väljamüüki ja see andis korraldajatele kindluse nii suuri üritusi ka järjest rohkem korraldada.

Michael Jacksoni Tallinna kontserdi pilet. FOTO:
Michael Jacksoni Tallinna kontserdi pilet. FOTO: Foto: Erakogu

Tänapäeval on piletiost inimesele hästi lihtsaks tehtud – veebikeskkond on kogu aeg avatud ja müügipunktid pea igas suuremas kaubanduskeskuses. Milline oli piletite ostmise protsess 1997. aastal?

90ndate lõpus oli üks-kaks müügipunkti suuremates linnades – Tallinn, Tartu, Pärnu – ja sealt siis inimesed pileteid ostmas käisid. Pileteid sai telefoni teel broneerida ja seejärel müügipunktist välja osta. Sisuliselt jagati ürituste piletimaht üksikute piletimüügikohtade vahel ja nii olid ka määratud istekohtadega saalid jupitatud.

Kui kaua ootama pidi, kui mitu piletit sai korraga osta?

Ühe tehinguga ostetavate piletite arv on alati sõltunud ürituse korraldaja otsusest. Eks need piirangud olid peamiselt selleks, et vältida piletitega spekuleerimist. Ägedate, suuremate ja vingema nõudlusega ürituste piletimüügi algust on kogu maailmas iseloomustanud telkide ja magamiskottidega müügipunktide uste taga ootav fänniarmee. Näiteks Metallica 2006. aasta kontserdi piletimüügi avapäeval jooksis meil piletiprogramm paariks tunniks maha, sest Statoili jaamades üle Eesti oli igas jaamas mitukümmend inimest korraga pileteid soovimas. Juba tund-paar enne müügi algust olid inimesed kohal ja moodustasid järjekordi. Samaks õhtuks oli aga 17 000 piletit müüdud.

Ja kuidas siis arveldamine käis?

Tol ajal tasuti peamiselt sularahas, kaardimaksete osakaal oli väike. Lisaks piletimüügile ja piletikontrolli toetamisele on Piletilevi ülesanne olnud ka korraldada raha turvaline liikumine piletiostjalt korraldajale. Loomulikult sai pileteid telefoni teel broneerida ja selle eest saada arve, mida siis ülekandega tasuda. Raha laekumisel piletid kas saadeti inimesele või pidi neile esindusse järele minema.​

Kõige kiiremini läbi müüdud piletid:

  • 2014. aasta Manowari kontserdid Rock Cafes, mille eri päevadel müüki pandud 2 kontserti müüdi kumbki välja ühe minutiga.
  • 2019. aasta tantsupeo 3 etendust, mille 30 000 piletit müüdi ära 3 päevaga.
  • Väiksemamahulistest Saku suurhalli kontsertidest on hetkega (nii kiiresti, kui süsteem teenindada suudab) müünud Maneskin ja 2015. aasta Ed Sheeran.
  • Läbi aastate igakuine Tallinna Linnateatri piletimüük.

Piletilevi keskenduski vist esmalt eelkõige kontserdipiletitele, hiljem lisandusid sellele muud üritused, teatrietendused, festivalid, vabaõhuüritused, spordivõistlused. Mille järele on inimeste seas kõige suurem nõudlus: kontserdid, teatrietendused või hoopis spordivõistlused?

Piletilevi keskendus esmalt erakorraldajate teenindamisele, sõltumata ürituse kategooriast (kontserdid, kontserdituurid, muusikalid), sest riiklikule teatrile oli ligipääs raskem, kuna neil oli oma, riigi loodud piletimüügisüsteem. Aja jooksul tekkis ka laiemalt arusaam, et teatripiletite müük peab olema lihtne, mugav ja nähtav suurele kliendihulgale. 2019. aastal käibis Piletilevi kaudu Eestis juba 600 000 teatrikategooria piletit aastas, mis on pool Eesti teatrite piletimahust.

Vingema nõudlusega ürituste piletimüüki iseloomustab kogu maailmas telkide ja magamiskottidega müügipunktide uste taga ootav fänniarmee.

Inimeste kultuurihuvid on erinevad. Üldiselt jaguneb Piletilevi ostjaskond 60 protsenti (naised) ja 40 protsenti (mehed). Loomulikult on mehed ülekaalus spordiürituste ja suurte kontsertide piletite ostmisel ja naised hoolitsevad paljuski kogu pere kultuurihuvide katmise eest. Oleme aga ka täheldanud, et üks ei välista teist. Suur teatrisõber võib olla jalgpallisõber ning raske roki kuulaja võib käia ka klassikakontserdil.

Millised üritused Piletilevi keskkonna põhjal kõige populaarsemad on olnud?

Laulu- ja tantsupeod – oleme teenindanud suure uhkuse ja pühendumusega kõiki Eesti laulu- ja tantsupidusid 2002. aastast alates. Laulu- ja tantsupidude populaarsus on ajas pidevalt kasvanud, seega on au olnud näha mitut väljamüügi piiri peal toimunud laulupeo suurkontserti. 100 000 osaleja ja pealtvaatajaga täitunud Tallinna lauluväljak on võimas elamus.

XXVII laulu- ja XX tantsupidu "Minu arm", 2019. aastal. Laulupeo teine päev. FOTO:
XXVII laulu- ja XX tantsupidu "Minu arm", 2019. aastal. Laulupeo teine päev. FOTO: Foto: Eero Vabamägi

Teatri puhul räägitakse sagedasti statistikast, et keskmine teatrikülastaja on keskealine kõrgharitud ja vallaline naisterahvas. Aga milline on keskmine kontserdikülastaja?

Piletilevi näeb üldarve veebikülastuste järgi ja seal meil hariduslikku eristust ei ole. Meie arvud näitavad, et vanusegrupis kuni 34 eluaastat on meeste teatrihuvi suurem (üleüldse piletite ostmise vastu on meeste huvi nooremas ja vanemas vanusegrupis keskmisest kõrgem), siis see kahaneb ja kasvab taas vanusegrupis 55+.

Naiste osakaal kogu teatrikategooria vastu huvi tundmises on ülekaalukas ehk 93 protsenti. Muusika valdkonnas on ka naiste osakaal kõrge – tervelt 77 protsenti. Ilmselgelt erineb ürituste informatsiooni ja piletite vastu huvi tundvate inimeste statistika tegelikust osalusstatistikast. Nii on läbi aegade noored korraldajad turunduses väga tugevalt keskendunud noorele sihtgrupile, unustades, et tihtipeale ostavad neile pileti hoopis näiteks vanemad.

Mäletan, kui 2019. aastal kuulutati välja Rammsteini kontsert. Ootasin tol hommikul 44 minutit Piletilevi veebikeskkonnas, et piletit osta, ja tagantjärele olen kuulnud, et inimesed, kes üle 45 minuti ootama pidid, lõpuks pileteid ei saanudki.

Koos aja ja majanduse arenguga muutub ka inimeste valmidus oma kultuuri- ja meelelahutuselamuse eest maksta. Loomulikult algavad odavaimad piletid 0st, aga on palju inimesi, kes erinevate lisandväärtuste puhul on valmis oma elamuse eest maksma ka 1500–2000 eurot.

Eesti on väike riik, siin mõjutavad keskmist piletihinda üks-kaks suurkontserti ja näiteks laulupidu toob alati keskmise piletihinna tavalise aastaga võrreldes kuni viis protsenti protsenti madalamale. Üldiselt mõjutab keskmist Piletilevist müüdud pileti hinda Eestis siiski väga suures mahus maksumaksja ja igasuguse kultuuri toetamise fondide toetuste finantseerimise kaudu korraldatavate ürituste maht. Nii näiteks oli 2003. aastal keskmine Piletilevist müüdud pileti hind 12 eurot, 2018. aastaks jõudis see lausa 27 euroni, aga 2019. aastal oli jällegi euro jagu madalam.

Kõige suurema rahvahulga kokku toonud üritused:

  • Laulupeo kontsert Tallinna lauluväljakul (14.07.2019) – 35 000 osalejat ja 60 000 pealtvaatajat
  • Metallica Tartus Raadi lennuväljal (18.07.2019) – umbes 60 000 inimest
Metallica kontsert Tartus, Raadi lennuväljal FOTO:
Metallica kontsert Tartus, Raadi lennuväljal FOTO: Foto: Laila Kaasik
Märksõnad
Tagasi üles