AK ⟩ Diktatuuri lammutamine – Bukovski meetod

Vladimir Bukovski, «Ja naaseb tuul…». Foto: Raamat

Kuulsa vene dissidendi Vladimir Bukovski (1942–2019) autobiograafiline raamat «Ja naaseb tuul…» seab vastupanuliikumised fakti ette: ole avalik või ära ole parem üldse.

Vanglakirjandus on selline žanr, mida korraga palju katsuda ei jõua, jumalatuse tunne tuleb kiiresti peale. Lisaks tundub mulle, et see žanrinurgake on raskesti Venemaa poole kaldu, ja kui mõtlema hakata, siis vanglaromaan võib-olla et moodustabki selle maailmanurga kõige silmapaistvama kaanoni.

Kahjuks peab tõdema, et žanr püsib elujõulisena ja materjali sünnib juurde tänaseni. Aga kui on raskemeelne ja kui on mingi Vene asi, siis miks lugeda? Aga seepärast, et see kaanon selgitab, miks lehvib täna Melitopoli linnas Nõukogude lipp ja miks ühtäkki on uudistes sagedaseks kõneaineks keegi «timukas» Nikolai Patrušev.

Vene vanglakaanoni graafiku punkt, mida olen otsustanud esimeseks seada, on Dostojevski laagrikogemus 1850. aastatest. Kesksel kohal on mõttetu sunnitöö ja ihunuhtlus sadade ja tuhandete kepihoopidega vangi seljale, mida anti regulaarselt. Psühholoogiline töötlus piirnes sellega, mismoodi vangid üksteisesse suhtusid, läbikäimine välismaailmaga oli tollal vägagi tihe ja võiks öelda, et avavanglalik. Võimude ja jõuorganite omavoli ulatust võis pidada pigem nõrgaks, Jumal teab, mispärast see nii oli.

Teine graafikupunkt on lausaline stalinistlik terror, milles on kesksel kohal inimelu väärtuse täielik devalveerumine, ja selle ülestähenduseks on hiljuti eestikeelsena ilmunud Varlam Šalamovi «Kolõma jutud». Jumal on surnud, inimelu pühadus ei ole enam miski ideoloogia pühaduse kõrval. Valitseb täielik seadusetus, kuid samas juurdub ka üks nõue, mis kehtib ühtmoodi jõustruktuuride esindajatele kui ka vangidele: vang tuleb viia punkti, kus ta end ise süüdi tunnistab. Repressiivne psühhiaatria on lapsekingades, aga hakkab kasvama just siit. Massiline terror pöördus peagi iseenese vastu ja puhus Hruštšovi kevadtuuleke, millel suve silmad, aga talve hambad.