AJA AUK ⟩ Vangelis – süntesaatorite kuningas

Vangelis 2001. aastal Zeusi templis esinemas. Foto: Reuters Photographer

Vahel on hea mõelda nii: olen ma, mis ma olen, aga nüüd tahaks liikuda ajas ja ruumis natuke mujale. Siis on hea panna mängima muusika. Soovitavalt Vangelise soundtrack Ridley Scotti filmile «Blade Runner» (1982).

Võiks öelda, et see on mingis mõttes üks tulevikulinna muusikaline arhetüüp. Kui varasemalt kujutleti tulevikku pigem külma ja steriilse kohana, siis «Blade Runner» on kuidagi soe. Rahvarohke, niiske, ruumipehme, varjuline, neoonvärvikirev. Nagu filmis on olulisel kohal mälu, leiab mälule omast ujuvust ka heliribalt. 2000ndatel hakkasid sellist mälumuusikat viljelema hauntoloogia lahtrisse liigitatavad artistid.

Võib-olla on seda näiteks Tallinnas või mõnes muus Eesti linnas elades parem teha öisel ajal, sest päevasel võib selle suure kujuteldava ruumi kokkupõrge tegeliku ruumiga (kui see just ei juhtu olema Laagna tee) olla valus.