ELU KOOS KUNSTIGA ⟩ Leo Rohlin: kunsti luues tuleb alati riski peale välja minna

Leo ise naerab, et täisväärtuslik kunstnik on ta olnud alates kuuekümne viiendast eluaastast. Foto: Eero Vabamägi

Öeldakse ikka, et noorema ja vanema põlvkonna vahel on mingi eksistentsiaalne lõhe: ürgne ­konflikt ja mõistmatus. Kui Eesti keraamika grand old man Leo Rohlin mind oma kodus ­vastu ­võttis, nõudis ta esimese asjana, et ärgu olgu meil mingit teietamist. ­Ikkagi kolleegid ju, mis sest, et viiskümmend aastat vahet. Aurav kohv, küpsised ja viinamarjad juba ootasid. Seadsime end diivanile sisse ja järgmine hetk oligi peaaegu kuus tundi möödas nagu silmapilk.

Austus ja siiras huvi teise tege­miste vastu on meil vastastikune. Olen tihti sattunud kokku väärika­mate kolleegidega, kes heidavad ette, et noored on ülbeks läinud, ei tereta, ei mõista head kunsti, tõrjuvad neid kultuuriväljalt välja, kuid Leo Rohlini avatus, vahetus ja sõbralikkus ärgitab noori ­temaga ­kontakti otsima.