R, 9.12.2022

Kunstiteadlane: halva kunsti ostmine maksumaksja raha eest on mitmekordne kuritegu!

Vastuseks vihakõne: «Kasi välja! Seal on uks!»
Kultuuritoimetus
Kunstiteadlane: halva kunsti ostmine maksumaksja raha eest on mitmekordne kuritegu!
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Krista Piirimäe
Krista Piirimäe Foto: Margus Ansu

Kunstiteadlane Krista Piirimäe esitab teravat kriitikat viimase aja ostupoliitika kohta ja väidab, et teda on giidituurilt lausa minema kihutatud.

Ta kirjutab: «Minu esimene kokkupuude Tartu kunstimuuseumi viimaste kunstiostudega oli näitusel «Aruanne publikule. Tartmusi kunstiostud», mis koosnes muuseumi ostetud kunstist. Kirjutasin siis (Tartu Postimees 03.02. 2020): «Tartmusile meeldib osta jõhkra koloriidi ja skandaalse sisuga karikatuurseid töid».

Kui näitusel küsisin, et miks üks või teine teos osteti, vastasid pedagoog Kristel Sibul ja kaasaegse kogu hoidja Julia Polujanenkova, et «maitse asi» ja viimaselt oli veel põhjendus: «Abstraktsionism on moes». Kaido Ole laualampi kujutava maali ostmist seletas kuraator Indrek Grigor sellega, et see oli Kumu näitusel. Näituse «Müstika ja Eros» giidituuril sain joonistuse- ja graafikakogu hoidjalt Kadri Mäelt vastuseks vihakõne: «Jälle tuled ründama! Kasi välja! Seal on uks!»

Ostukomisjon ei saa osta oma maitse järgi (sel juhul isikliku raha eest), vaid teaduslikul tasemel põhjendatult. Tegin ettepaneku, et ostukomisjoni oleks kaasatud ülikooli, kunstnike liidu ja kõrgkooli Pallas esindajad. Selle mõte sain ma kunagiselt direktorilt Voldemar Ermilt, kes võttis kunstiostude tegemiseks ateljeedesse kaasa kunstikool Pallase direktori Arnold Matteuse ja ülikoolist kunstiajaloo professori Armin Tuulse. Tartmus ei vastanud mulle ja ei ole võtnud ettepanekut kuulda. Küll aga ilmus Raimu Hansoni tellimusel direktor Joanna Hoffmanni artikkel Tartu Postimehes.

See teema on liiga tõsine, et kalevi alla panna. Halva kunsti ostmine on mitmekordne kuritegu (või pahategu):

1. Ostmisel maksumaksja, sealhulgas ka minu raha raiskamine.

2. Muuseumi kogudes hoidmise kulud hakkavad koormama järgnevaid põlvkondi.

3. Tulevaste kunstiteadlaste eksitamine (või petmine). Kõik ju teavad sajandeid, et muuseumites säilitatakse parimat.

4. Kõikidel kunstnikel tuleb ette ebaõnnestumisi ja nende ostmine muuseumi poolt on kunstnikele valeinfo andmine. Näiteks tollel näitusel eksponeeriti Jüri Arrakult kitši, mis oli enneolematu tema loomingus, Ahti Seppetilt oli üks labane skulptuur.

5. Eesti kunstiajaloos olulise teose mitte talletamine muuseumi tähendab enamasti tema vajumist olematusse. Näiteks ei ole ostetud mitte ühtegi Jevgeni Zolotko geniaalset installatsiooni, aga ka mitte Ahti Seppetilt, kes ka on olnud parimaid installatsioonimeistreid Eestis. Jne.

Tsiteerin Ilmar Malinit, üht vähest, kes peale hea kunsti tegemise ka kirjutas hästi: «Minu arust pole mõtet kunsti alati püha puritaanliku tõsidusega võtta. Kui ta on tõepoolest sinu elu, siis seda ei jõuakski. Vahel tuleb teda pidada puhkuseks või võtta kui elatise teenimist. Teinekord jälle kui mängu.» (1992) («Kunsti pärast» Ilmamaa, 2014, lk 7). Seega Malini järgi jaguneb kunst nelja gruppi: südamevaluga tehtud, lodev, mänglev, müügiks mõeldud.

Ostukomisjonide koosolekute protokollides peab olema põhjalikult kirjeldatud ostetud teose museaalne väärtus, mis on avalik ning ka Kulka peaks avalikustama, millele ta maksumaksja raha kulutab. Peaks olema rubriik, kus on kirjas andmed vastuvõtuaktist ja kas on tegu ostu või annetusega.

Nõukogude ajal ostsid kunsti kultuuriministeeriumi ja kunstifondi ostukomisjonid ja olid parimad terves Nõukogude Liidus. Vabariigi ajal ostavad oma muuseumile kunsti koguhoidjad, sest koguhoidjad teavad kõige paremini teadma, missugused kunstnikud, perioodid ja tehnikad vajavad täiendamist. Kui mina töötasin kunstimuuseumis, oli ostukomisjonis pea terve kollektiiv, sest neil olid kogud ja Tartu ülikooli kunstiajaloolase diplom. Tartmusi ostukomisjoni koosseisu ei ole avalikustatud. Küllap sinna kuuluvad direktor Joanna Hoffmann, peavarahoidja ning maali- ja akvarellikogu hoidja Mare Joonsalu, skulptuurikogu hoidja Annegret Kriisa, Julia Polujanenkova ja Kadri Mägi. Diplomite kohta mul informatsiooni ei ole.»

Muuseum vastab

Tartu kunstimuuseum vastas kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist Katrin Lõokese vahendusel järgmist:

Kogude täiendamine toimub vastavalt Tartu Kunstimuuseumi kogumispõhimõtetele, millega saab tutvuda siin

Ostukomisjonisse kuuluvad järgmiste Tartu Kunstimuuseumi ametite täitjad: direktor, peavarahoidja, näituste osakonna juhataja, graafikakogu hoidja, skulptuurikogu hoidja, kaasaegse kunstikogu hoidja, näituste koordinaator, konservaator, kokku 8 liiget.

Kõikidel töötajatel on nõuetele vastav kõrgharidus.

Tartu Kunstimuuseumi ostude rahastuse kinnitab Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapital, kuhu kuuluvad samuti oma ala valitud eksperdid.

Tartu Kunstimuuseumi direktor Joanna Hoffmann on põhjaliku selgituse antud küsimustes varem andnud, seda saab lugeda siit.

Märksõnad
Tagasi üles