R, 9.12.2022

Juurikas. Eestlane vormeliroolis – uhke värk!

Kuuno Tank
, Spordireporter
Juurikas. Eestlane vormeliroolis – uhke värk!
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Jüri Vips vormeliroolis.
Jüri Vips vormeliroolis. Foto: Diederik Van Der Laan/dppi/ZUMA Press

Eesti tegi ära! Jälle on olnud põhjust tähistada! Uhke värk ikkagi – esimene eestlane pääses F1 rooli. Elagu meie vapper vormelipiloot Jüri Vips! Jüri, me oleme sinu üle uhked! Hästi panid! Super saavutus!

Me oleme meestega ajaloolist sündmust terve nädala tähistanud. Alustasime Keila poe juures, siis liikusime edasi Kalle poole. Kahjuks pidime juba pärast esimest ringi tähistamise katkestama, kuna Kalle naine viskas motospordihuvilised majast välja. Kalle poolt liikusime Einari poole, täpsemalt Einari kuuriboksi, kus tegime puupakkude peal kena istumise. Kahjuks Einari naabrid kutsusid mingil hetkel politsei, mistõttu tuli kiirendada ja liikuda kuurist edasi Kooriku Petsi poole. Kooriku Petsi naine läks juba mitu aastat tagasi Petsi juurest minema, niisiis saime Petsi korteris rahulikult vormel 1 probleemide analüüsile keskenduda.

Jüri Vipsi sõit tekitas vägevaid emotsioone. Eks katsuge ise esimest korda elus autorooli istuda.

Näiteks minu esimene autosõit oli 14-aastaselt maal, kui tarktorist hüüdnimega Jolki-Palki unustas traktori võtmed ette, kui läks poodi viina järele. Kasutasime poistega kohe juhust – täpselt nagu Vips –, et võtmed on ees, ja kimasime traktoriga lautade vahel ringi, kuni vasaku rattaga solgiauku kinni jäime. Emotsioon oli vähemalt sama vägev nagu oleks F1 piloodiks olnud!

Kooriku Pets oli 15-aastane, kui ajas koos sõpradega oma vanamehe Žigulli ära ja kimas sellega mööda küla, kuni miitlits ta kinni võttis.

Einari debüüt toimus kolhoosi­esimehe mootorrattaga. See oli uhke pill IŽ Planeta Sport, millele oli külgkorv külge monteeritud. Einar ootas, kui esimees oli läinud oma armukese Lauda-Maali juurde kohvi jooma ja motikas seisis maja ees.

«Ma ei suuda sõnadesse panna, kui tänulik ma selle võimaluse eest olen,» kommenteeris Einar oma kunagist debüüti. «Eriti tahan tänada Antsu, et ta oma motika sinna maja ette jättis, ja lisaks muidugi kõiki sõpru ja pealtvaatajaid, kes minu sõidule kaasa elasid.»

Einari kohta võin kinnitada, et temast oleks saanud hiilgav motovõistleja, kui ta oleks load ära teinud ja treeninguid jätkanud. Aga kahjuks elu läks teist rada, tulid noortekoloonia, töökohustused ja pereloomine. Sellest hoolimata on Einar tänini kirglik motohuviline!

Sarnaseid lugusid on paljudel. Kõik need seovad meid, lugematuid mehi, kes samuti unistavad kordki elus vormelirooli istuda! Palju edu sulle, Jüri Vips! Mingu sinu unistused täide! Olen kindel, et kui Sa ükskord load ära teed, võib sinustki tulla tõeliselt hiilgav vormelipiloot!

Märksõnad
Tagasi üles