/nginx/o/2022/05/27/14581227t1hb472.jpg)
Mis ühendab selliseid hitte nagu Daft Punki «Get Lucky», David Bowie «Let’s Dance» ja Madonna «Like a Virgin»? Peale kaasahaarava biidi ja sõnade on kõigi nende lugude – ja paljude teiste – taga muusikamaailma üks halle kardinale, multitalent Nile Rodgers, kes koos ansambliga Chic esineb 1. juunil Noblessneri Valukojas.
Muusikamaailmas pikalt tegutsenud Rodgers on tänaseks saavutanud legendi staatuse. «Tänane maailm on minu jaoks kummaline, me ripume reaalsuse küljes kümne küünega... Kuidas me siia jõudsime? Üks asi, mis on aga kuradi kindel, on see, et me vajame jätkuvalt muusikat,» on Rodgers öelnud. Ta kannab sageli kaubamärgiks saanud baretti ning kõrvades suuri ümmargusi kõrvarõngaid, kaela ehtimas raske hõbekett. On raske uskuda, et vitaalne mees tähistab sel sügisel juba 70. juubelit, kuid just nii see on.
Nile Rodgers sündis 19. septembril 1952 New Yorkis. Tema ema oli sel hetkel vaid 14-aastane ning tema isa Nile Rodgers Sr osales poisi elus vähe. Ometi sai ta just sealt kaasa sünnipärase rütmitunnetuse – Nile Rodgers Sr oli rändmuusikust trummar, kes armastas eelkõige afrokuuba rütme. Paraku sattusid noore Nile’i ema ja kasuisa heroiini küüsi ning poiss oli vaid 13, kui hakkas ka ise ohtlikku mõnuainet tarvitama.
Omamoodi päästepaadiks kujunes just muusika. «Mu varaseimad kangelased olid muusikud ja heliloojad, nii et ma unistasin, et olen üks neist,» on Nile rääkinud. «Mu eluunistuseks väikse poisina oli mängida sümfooniaorkestris.» Rodgers õppis juba noorena mängima kitarri, flööti ja klarnetit. Ta lõi kaasa paljudes bändides, mis keskendusid aafrika, pärsia, ladina ja jazzirütmidele.
Õige pea leidis ta muusikalise kodu bändis, millele sai 1977. aastal nimeks Chic. Esimeseks suureks hitiks kujunes «Dance, Dance, Dance», sellele järgnes kiirelt plaadileping ning hitte langes küllusesarvest: «Le Freak», «I Want Your Love», «Everybody Dance», «My Forbidden Lover» ja «Good Times». Neist enamik on jäänud popi-, disko- ja funkiklassikasse tänase päevani.
Just tänu Chici suurele edule avanesid Nile Rodgersi ees ka produktsiooniväravad ning algas tema tee kümnete staaride kõrval, kellega koostöös on sündinud palju surematuid hitte.
Muusikamaailma hall kardinal
Esimene koosseis, kelle Rodgers plaadifirma lahkel loal produtseerimiseks valis, oli Sister Sledge. Nende 1979. aasta album «We Are Family» samanimelise hitiga oli just Rodgersi arranžeeritud ning albumi nimilugu püsis edetabelites mitu aastat. Seejuures valis USA kongressi raamatukogu selle üheks looks, mille igavesti oma kogudes säilitada.
1980ndate alguseks oli Chic tegutsemise lõpetanud, Rodgersi uimastitarbimine, aga ka muusikalooming saanud sisse suure hoo. Diana Rossi album «Diana» sai tunda Rodgersi kuldset kätt ning sealt tulid sellised singlid nagu «Upside Down» ja «I’m Coming Out».
Järgnes üks kahe muusiku kõige märgilisemaid kohtumisi. Nile on meenutanud, et esimest korda, kui ta sai tuttavaks David Bowiega, rääkisid nad jazz-muusikast. «Ma olin hämmastunud tema teadmistest,» meenutas Nile. «Ka mina avaldasin talle muljet. Ta ei teadnud, et ma olen selline jazz-fanaatik ning see ilmselt meid omavahel igaveseks siduski. Teatud tasandil olime hingesugulased.»
Just see oli Rodgersi arvates põhjus, miks juba järgmisel kohtumisel tunnistas Bowie talle, et tahab hittalbumit. «See oli mu karjääri üks kõrghetki,» ütleb Rodgers, kel juba enne Bowiet oli nii mõnigi edetabelialbum loodud. Sellest nn tellimusest sündis 1983. aastal Bowie album «Let’s Dance», mis on artisti läbi aegade kõige müüdum album ja punkt, millest saab lugeda Bowie ülemaailmset superstaaristaatust.
Rodgers aga ei peatunud. Järgmine superstaar, kellega ta koos stuudiosse läks, oli Madonna. 1984. aastal jõudis ilmarahva ette sellest koostööst album «Like A Virgin», mille unustamatud singlid «Material Girl» ja nimilugu «Like A Virgin» hakkavad peas automaatselt mängima ilmselt ka selle artikli lugejal, ilma et ta saaks seda takistada. Sellise mõjuga on olnud Rodgersi looming!
1980ndatesse jääb veel Rodgersi koostöö selliste nimedega nagu Mick Jagger, Earth, Wind and Fire, Cyndi Lauper. 1994. aastal toimus Rodgersi elus oluline kannapööre – pärast seda, kui ta ärkas üles haiglas ning kuulis, et ta süda oli vahepeal kaheksa korda peatunud ning on elus vaid talle surmatunnistust kirjutanud arsti tegudele, otsustas ta narkootikumidest loobuda. Tema looming sai taas sisse suurema hoo, kuigi võiks vaielda, kas ta üldse oli aeglustunud – mõned esinemised olid aga kindlasti uimastite mõju all olnud ebakvaliteetsed. Just ühe sellise etenduse video nägemine andis Rodgersile veelgi jaksu kainet teed astuda.
1990ndatel aitas Rodgers albumeid luua näiteks Eric Claptonil ja Bob Dylanil. Tema kitarririffe saab kuulda Michael Jacksoni albumi «HIStory» (1995) peal. Taas tuli kokku ka Chic, mis tähendas, et Rodgers ise hakkas taas andma lavakontserte. Osa aega võtsid nüüd juba ka filmide heliribade kujundused (näiteks «Beverly Hillsi võmm» ja «Flinstone’id», kümnendi lõpus aga juba arvutimängude helitausta loomine («Halo», «Resident Evil»).
Viimase kümnendi koostööd
2012. aastal andis Nile Rodgers teada, et on võtnud vastu kollektiivi Daft Punk pakkumise aidata nende uue albumi lugudesse rohkem sisse sõlmida R’n’B mõjusid. Järgmisel aastal jõudiski tänulike kuulajateni «Random Access Memories», kus ka Rodgers ise kolmes loos kitarri mängis, sealhulgas lugudes «Get Lucky» ja «Lose Yourself to Dance».
«Get Lucky» edu jahmatas ka kogenud arranžeerijat ennast. «Mul on olnud hitte, mis olid popid vaid Ameerikas, ja mitte mujal,“ rääkis Rodgers toona ajakirjandusele. „Mul on olnud hitte, mil on läinud hästi Suurbritannias, aga mitte mujal. Aga nüüd selline album, mis on kõikjal hitt... See on hämmastav!» Rodgers võitis selle eest ka kolm Grammy auhinda.
Peale selle leiab Nile Rodgersi nime Avicii albumi «True»; Adam Lamberti albumi «Velvet»; ja Keith Urbani ja Brelandi albumi «Out The Cage» produtsentide hulgast.
Oma väsimatu töö ja hoomamatult laiahaardelise loomingu tõttu on Nile Rodgers valitud Rock & Roll Hall of Fame’i liikmeks ning hiljuti nimetati ta ka Abbey Road stuudio loovjuhiks – esimeseks omataoliseks legendaarse stuudio ajaloos. Rodgersi tegemiste hulgas on ka esinemised Glastonbury ja Coachella festivalidel, seejuures nimetati just tema kontserdid festivalide parimaks. BBC nimetas Rodgersi bändi esinemise parimaks otseülekande etteasteks.
Nile Rodgers & Chic andsid hiljuti välja oma esimese stuudioalbumi, mis kannab nime «It’s About Time». Album vallutas Suurbritannia albumite edetabeli esikümne ning pälvis kiidusõnu nii muusikasõpradelt kui kriitikutelt.
«Nagu Bowie ikka ütles – me alati püüame oma värvipaletti kirkamaks muuta,» ütleb Nile muusika loomise kohta. «Me oleme alati uute alade otsingutel, otsime uusi viise, kuidas inimeste tundekeeli puudutada, uusi viise, kuidas nende jalgu puudutada. Ja selle all ei pea ma silmas mitte jalamassaaži, vaid ma tahan inimesed tantsima panna! Kui sa saad inimese käest kätte ürgse reaktsiooni, siis pole artisti jaoks sellest midagi paremat.»