Ja pehmed nad on! Ja sõbralikud, heatahtlikud ja lahked, sest sagedasti pole neis kübetki pahatahtlikkust ega küünilisust. Nad on leebed ning nende seiklused lõpevad alati naasmisega perekonna ja sõprade juurde, maailma, kus valitseb armastus ja sallivus, ka siis, kui enam muud alles ei ole. Neil jätkub seejuures headust ja lahkust kõigile, mitte pelgalt üksteisele.
Läbi aja on otsitud muumidest sümbolismi. Nõnda võib ka veeuputust ja hiiglaslikku komeeti tõlgendada kui Janssoni hirmu, Teise maailmasõja õudusi, aga ka Helsingi pommitamist ja isegi holokausti. Ometigi on Janssoni üheksast romaanist just hiliseimad need, mis mõjuvad kõige nukrama, hirmutavama ja valusamana, sest kurbust ei saa enam peita väliste põhjuste taha.