NÄDALA PLAAT ⟩ Folk, mis pole folk

Maris Pihlapi debüüt-EP «What Have You Become?» ilmus TIKS rekordsi alt möödunud aastal. «The Search for Life Within» on tema esimene täispikk album.  Foto: Kerttu Kruusla

Laulja, multiinstrumentalisti ja produtsendi Maris Pihlapi teekond sai alguse pärimusmuusika juurest viiuldajana, ent nagu tema vaimukas tutvustuses on kenasti öeldud, jäi see ülemängimise tõttu pausile aastal 2019. Pihlap sattus hoopis alternatiivsele teele, hakkas ise laule kirjutama ja produtseerima ning lihvis tehnikat teistelegi artistidele remikse tehes.

Sellest vallast on värskeim näide kevadel ilmunud, elektroonikaga vürtsitatud töötlus Viljandist alguse saanud kollektiivi Nagy Bögö palale «Erinevad maailmad», millest kumab eredalt läbi algne etnotaust. Seda pala Pihlapi debüütalbumilt «The Search for Life Within» ei leia ning samuti ei leia sealt suuremaid folgimõjusid. Need on seal siiski olemas, aga pigem elektroonilise, kohati rütmikama, kohati mahedamat sorti sordiini all. Teatavad paganlikud biidid on peidetud peenemalt, «What If» meenutab näiteks kuidagi Anne Maasiku «Rändaja õhtulaulu» kurbkaunist rahutut vaimu.

Unelev, kuulajasõbralikult eksperimenteeriv unistav ballaadimaailm kõlab plaadil eriti hästi. Tundub, et Yazoo klahvimehe Vince Clarke’i läinud sajandi 80ndatel kuulsaks saanud unelevat süntesaatorimängu meenutav «Carry The Weight» ongi üks albumi tipphetki, mis ingliskeelsest tekstist muutub viimases kolmandikus eestikeelseks romantikaks. Kuigi album ongi valdavalt ingliskeelne, tundub millegipärast, et eesti keeles laulmine sobib Pihlapi häälematerjali ja intonatsioonidega kuidagi paremini.