AJA AUK ⟩ Kuidas Jean-Pierre Melville Bondi ei lavastanud

Barry Adamson, «The Murky World of Barry Adamson». FOTO: Plaadikaas Foto: Plaadikaas

Me peame rääkima Barry Adamsonist .

Üks põhjus on, et tal on täna sünnipäev, ta saab 64. Teine põhjus on, et Aja Auk hakkab otsi kokku tõmbama ja kui teha väike revisjon, kellest on jäänud kirjutamata, ronib Barry Adamson ühena esimestest kivi alt välja. Ta tahab ka, et tast kirjutatakse. Või kas ta tahab. Ta ei tundu eriti needy tüüp. Intervjuusid pole temaga eriti palju tehtud, vähemalt internet ei näita. Võimalik, et ta on rohkem keegi, kes tahab, et muusika ta eest räägib. Ja see räägib. Räägib moonduvate nägudega ja filmilikus keeles. Tihtipeale väljapeetult, aga mõista andes, et siin ei öelda ära veel kõike.

Väheoluline pole ka see, et Barry Adamson on mustanahaline mees, kes on pärit Manchesterist. Man­chester on briti muusikas üks tähtsamaid linnu, aga pigem on tema muusika rassikood valge, vähemalt otsesemas mõttes, mõjutused on muidugi teine asi.