Tellijale
KULTUUR ⟩ Ummisjalu läbi Supilinna salajaste soppide
14. juuni 2022, 20:47
/nginx/o/2022/06/14/14626539t1h50f6.jpg)
Oli sajune kolmapäeva õhtupoolik Supilinnas. Ma tõmbasin jalga kummikud, selga vihmamantli ja astusin kodust välja Tähtvere tänavale. Jalutasin mööda koer Riku mälestusmärgist, keerasin Marja tänavast alla ning möödusin Kairo tänavakunstist ja taimedega täidetud vanast WC-potist. Ületasin Herne tänava, Oa tänava ja kiigeplatsi ning liikusin Emajõe tänavale, sõudjad minust jõe peal möödumas. Hetkeks, mil lavastuse «Läbi linna: Supilinn» alguspaika ehk Naiivi baari (baar Tartus, mis tegutseb Emajõel ujuvmajas – toim) kohale jõudsin, oli etenduse olulisim osa minu jaoks juba lõppenud.
Teinekord öeldakse, et etendus ei alga sugugi siis, kui vaataja end pehmel toolil mugavalt sisse seab ja eesriie avaneb, vaid juba momendil, mil vaataja valmistub teatrisse tulema. Etenduse sisse kuulub niisiis ka pükste triikimine, enese lõhnastamine või kiire pilk peeglisse, et kord veel soengut kohendada. Samamoodi võib etenduse osaks lugeda ka jalutuskäigu mängupaika, liiatigi kui see teekond seostub tugevalt etenduse lavastatud poolega.