NÄDALA PLAAT ⟩ George Ezra mesimagus suvemuusika

Laulja George Ezra esinemas Buckinghami palees Elizabeth II juubelipidustustel. Foto: Jeff J Mitchell

Suvi kipub nõudma teistsugust muusikat kui ülejäänud aasta. Suvine muusika võiks olla kerge ja ainult natu-natukene karastav, see peaks tekitama muheda tunde ja olema hõlpsasti kuulatav. George Ezra on asjast õigesti aru saanud, sest just sellist muusikat pakub tema kolmas album «Gold Rush Kid».

«Gold Rush Kid» on suvine popalbum: muretu segu folgi sugemetega popist ja minimalistlikust kitarrimuusikast, kuhu on vaid näpuotsaga raskust lisatud. Seejuures on «Gold Rush Kid» Ezrale igiomasest folk-popist vaid sammu võrra kaugenenud ning popmuusika poole astunud, nii et terve album mõjub endistviisi turvaliselt ja tuttavalt, kuid mitte igavalt.

«Gold Rush Kid» ei riku mingilgi moel ühtegi reeglit, mängib turvalist mängu, nagu öeldakse, ja viib albumi võiduka lõpuni. Ezra käib endale meelepäraste ja turvaliste žanritega sedakorda küll võrdlemisi vabalt ringi, žongleerib kalkuleeritult tuttavate elementidega neid kordagi maha pillamata, kuid teeb seda siiski viisakalt ja läbimõeldult. Paratamatult tähendab see, et albumi juures on omajagu korduvust, kuid see on niivõrd sujuv, et seda vaevu paneb tähele, sest laulud vahetuvad kiiresti, peaaegu sulavad ühest loost teise nagu jäätis palaval suvepäeval.