NÄDALA PERSOON ⟩ Epp Petrone – tüdruk, kes hoiab omaette

Maaelu ei ole lihtne, kuid nagu ütleb Epp Petrone, ei näe ta tervena püsimiseks mingit muud võimalust. Foto: Madis Veltman

Nagu Eestimaa talud sageli, asub kirjastaja ja kirjaniku Epp Petrone kodu lopsakate põldude ja metsa vahel. Õigupoolest oleme Setomaal, Venemaa piirini on siit vaid mõned korrad kiviga visata, kuid siiski on õhus ennekõike rahu. Hiiglaslik kask kohiseb majakese külje all ja rõdu kohal, võrguga võimalike kiskjate eest kaitstuna siblivad õueliivas rahulolevalt klõgisedes kanad ning mööda võililli teeb juba üleni õietolmuga kaetult korjeretke tilluke mesimumm.

«Omal ajal ma rändasin palju ja iga kohta vaatasin läbi selle prisma, et kas siia võiks jääda päriseks elama. Kogu aeg otsisin nagu mingit paradiisi taga: Bali saar ja Tenerife, Costa Rica ja Kanaarid... Aga ega paradiisi ei saagi leida, paradiis tuleb ehitada,» räägib Petrone tammsaarelikul moel.

«Kõige rohkem õnnehetki olen ma kogenud siis, kui mul on paha olla ja hakkan maatööd tegema: see maandab mind, tekitab hingerahu. Maaelu pakub nii palju väikseid võimalusi rõõmustamiseks. Eile näiteks nägin, et ploomipuul tuleb nii palju ploome tänavu – ja see ploomipuu on mu enda istutatud!»