R, 9.12.2022

Filmipärlid Pärnus! Mida minna vaatama Pärnu filmifestivalil?

Ralf Sauter
, ajakirjanik
Filmipärlid Pärnus! Mida minna vaatama Pärnu filmifestivalil?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kaader filmist «Sõda ja puuhobune»
Kaader filmist «Sõda ja puuhobune» Foto: Filmikaader

27. juunil algas Pärnu rahvusvaheline dokumentaal- ja teadusfilmide festival, mis tänavu toimub 36. korda. Hariduslikku filmipidu suvepealinnas on algusest peale vedanud Mark Soosaar. Festivali veteranpealiku sõnul pakub tänavune festival värvikat buketti loomeinimestest, kelle hoolikas tööprotsess ning looming aitab lahti mõtestada maailma õõnestavaid kannatushooge. Filmid linastuvad Pärnu Vanalinna Põhikoolis.

Loomeinimese painet vaatleb näiteks Boris Van der Avoorti autoportree «Ärkvel magaja», mida Mark Soosaar nimetab üheks tänavuse festivali naelaks. Tegemist esimese filmiga festivali ajaloos, mis võimaldab intiimset sissevaadet raskesti ravitavasse haigusesse. Nimelt painab Boris Van der Avoorti unetushäire, millega kaasnevaid meeleseisundeid on lavastaja ärevalt filmikeelde tõlgendanud.

«Ärkvel magajas» otsib Van der Avoort unetuse leevenduseks meditsiinilist abi, aga näitab ka irreaalseid pilte, mida ta on kogenud, kui ärkvel olles und näeb. Boris Van der Avoort püüdis need filmis taastada ja jõudis põneva autopsühhoanalüüsini, mida ta festivali külalisena esitleb. «Ärkvel magaja» linastub 1. juulil kell 13.

Hinnatud maalikunstniku elutöö

Festivali peale on ära jaotatud tähelepanuväärne mitmeosaline suurteos maaligigandist, keda norralased peavad uueks Edvard Munchiks. 78-aastast Norra maalikunstnikku Odd Nerdrumi, kelle teoseid leiab maailma tähtsaimatest muuseumitest, peetakse Rembrandti järeltulijaks ja maalikunsti põhiväärtuste hoidjaks. Kuueosaline dokumentaalsari «Jaht Odd Nerdrumile» võimaldab tema elutööd lähemalt tundma õppida, sest sarja autoriks on maalikunstniku poeg Bork Nerdrum.

Soosaare sõnul mõjuvad sarja kõik osad suure kingitusena kunstihuvilistele, sest «Jaht Odd Nerdrumile» järgib nii kunstniku elutööd kui tema koolkonda, kes on Nerdrumi Lõuna-Rootsis asuvas mereäärses talus asunud noorelt õppima kunstniku stiili ja maailmavaadet. Pärnu Uue Kunsti Muuseumis saab Nerdrumi töid ka uudistamas käia, dokumentaalsarja osad linastuvad alates festivali avapäevast õhtuti ühekaupa.

Elust ja surmast läbi lambakasvatuse

Suur osa tänavusest Pärnu filmifestivali programmist on mõeldud noortele. Iisraelist tuleb külalisena kohale režissöör Omer Daida. Tema uhke film «Kari» räägib 10-aastasest tüdrukust, kes kasvatab isaga hiiglaslikku lambakarja ja peab igapäevaselt nägema lammaste sündi ning surma, mistõttu saab ta isaga filosofeerida elu ja surma üle.

Soosaare hinnangul on tänavune aasta maailmale olnud ellujäämise katseaasta. Seetõttu valiti programmi teadlikult filme, mis tundlikult surelikkust vaatlevad. Elu ja surma teemadel mõtiskleb näiteks ka ukrainlasest filmitegija Oleksiy Radynski teos «Igaviku Florian». «Film filosofeerib universumi lõpmatuse üle ning kujutab inimese tühisust meeletus süsteemis, mida õpime aina paremini tundma, kui inimest ennast,» ütleb Soosaar.

Kolmapäevase noortehommiku raames linastub ka Kenneth Elvebakki film «Hei maailm», mis räägib soovahetust plaanivatest teismelistest. Neljapäevasel noortehommikul näidatakse Peter Day sportlikumat laadi filmi «Rajalt maha!», mis keskendub parkourile.

Pärlid Iraanist

Kolmapäeva õhtu on pühendatud kahele Iraani filmile. Kui Perwiz Rostemi lavastatud «Zagrose seitse sümfooniat» räägib puhkpillidest, mida Zagroses traditsiooniliselt mängitakse, siis veelgi põnevamalt mõjub koobaste pimedusse laskuv «Ellujääjate kindlus» lavastajalt Farshad Fadaianilt.

Film kujutab kõrbepiirkonda, kus kogu eluks vajalik vesi asub ühe mäe sees maa-alustes koobastes. Selleks, et vesi koobastest välja pääseks, tuleb kohalikel elanikel käia kilomeetrite pikkuseid maa-aluseid käike lahti päästmas, et need setetest ei ummistuks.

«Ellujääjate kindlus» avardab vaatajate arusaama elust kõrbest, kus lisaks päikesekuumuse talumisele tuleb joogivee saamiseks toimetada hirmuäratavates varisemisohtlikes koobastes.

Pärimusrahvaste ellujäämine oli Soosaare sõnul festivali algmõte. Kui Soosaar festivali 36 aastat tagasi koos Lennart Meriga asutas, kutsuti kokku Baltimaade tänaseks vanimale festivalile kokku kineaste, etnograafe ja etnolooge kümnetest välisriikidest.

Koos vaadati Pärnus filme ning jõuti ühele meelele, et tuleb võimalikult delikaatselt, autentselt ja teaduspõhiselt jäädvustada kaduvate rahvaste nimekirjas olevate rahvaste keeli ja kombeid. Pärnu filmifestival loodab iga-aastaste fookusteemade kõrvalt panustada selliste kultuuride konserveerimisse.

Mõnda filmi saab koduski vaadata 

Viis olulist Pärnu filmifestivalil linastuvat filmi kandideerivad Eesti Rahva Auhinnale ja jõuavad nädala jooksul ETV2 ekraanile. Võistlustulle astuvate filmide seast leiab näiteks mainitud parkouri-filmi «Rajalt maha!», Ukrainast pärit Anatoli Ljutjuki portree  «Sõda ja puuhobune», aga ka hollandlase Aliona van der Horsti uskumatu dokumentaali «Keera end päikese poole».

«Keera end päikese poole» jutustab loo Teises maailmasõjas mitmel rindel võidelnud tatarlasest, kellel tekkis ootamatu armuromaan Tallinnas elava naisega. «Film näitab, kuidas ühe meeleheitliku mehe taustal rullub inimkonna seni suurim tragöödia, kuid selle kiuste õnnestus tal ellu jääda,» märgib Soosaar. Aliona van der Horsti dokumentaali peaosalisteks on Teises maailmasõjas kannatanud mehe kaks tütart.

Tänavune festival koondab ajatuid lugusid inimeste keerulistest katsumusest ning oskusest talletada need kunstiloomingus, mis kingitakse edasi järgmistele põlvedele. Pärnus linastuvad filmipärlid võimaldavad lahti mõtestada kaasaegset maailma, kus ellu jäämisest räägitakse sageli rohkem kui elamisest.

Märksõnad
Tagasi üles