Lahkus Mats Traat. Mäetipp on varisenud, mäe kutse jääb

Kirjanik Mats Traat 2010. aastal oma kogutud teoste köidetega. Foto: Peeter Langovits

IN memoriam Mats Traat 23.11. 1936 – 27.6. 2022

Esmaspäeval, 27. juunil, selle aasta esimese kuumalaine kohale jõudes Eestisse, läks manala teile Mats Traat, eesti suurimaid kirjanikke pärast Anton Hansen Tammsaaret, Karl Ristikivi ja Jaan Krossi. Või peaks ütlema: läks Haralasse, epitaafideks tihendatud ja lihvitud Eesti kõiksusesse, millest esimesed elulood ilmusid 1960. aastate algul ainult kümnes eksemplaris toonase Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi väljaandel, paisusid seejärel omaette koguks 1976, täienesid veel mitmel korral, saades lõpliku kuju sadade nimede näol alles eelmisel aastal, 2021 ilmunud «Kogutud Harala elulugudes».

Mis võiksid olla need mõned sõnad, mis võtaksid epitaafina kokku ühe eesti kirjanikust Sisyphose elu ja töö, enne kui leitakse lahkunule biografistid ja monografistid? Vahest meenutatakse esimeses lauses Arula karjapoissi, kes sai kooliteed alustada teistest hiljem, 1945. aasta septembri keskel, sest õigel ajal jäi koolitee alustamata põhjusel, et Traadi kodutalu põles sõjatules maha ning poisil polnud jalatseid ega kooliriideid.