/nginx/o/2021/05/23/13797987t1hedae.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/10/30/12700553t1h7d38.jpg)
- Autorihüvitusfond: «Röövimine päise päeva ajal!»
- Tekib surnud ring, mille keskel virelevad pettunud kirjanikud.
- Kirjanike liit: küsimus on kirjanduse väärtustamises laiemalt.
Paljusid armastatud Eesti kirjanikke tabas halb üllatus, sest 2022. aastal on laenutamiste eest välja makstud hüvitused erakordselt madalad. Seda tõdeb ka Autorihüvitusfond oma kodulehel, kus selleteemaline uudis kannab masendavat pealkirja: «Röövimine päise päeva ajal!». Aga miks see nii madal on?
Vastusteni jõudmiseks soovitas Autorihüvitusfond võtta ühendust kultuuriministeeriumiga, kus mind suunatakse muudkui edasi järgmiste inimesteni, kui hakkan madalate laenutushüvitiste kohta lähemalt uurima. Raamatukogunõunik Ülle Talihärm suunas edasi kirjandusnõunik Asta Trummeli juurde, Asta Trummel soovitas omakorda uurida kommunikatsiooniosakonna nõunikult Hannus Luurelt.
Luure tõi välja, et eelmisel kahel aastal olid laenutushüvitised suuremad koroonapandeemia kriisileevenduse pärast. See vastab tõele, et kriisileevendusena sai Autorihüvitusfond 2020. ja 2021. aastatel maksta täiendavat hüvitist, kuid sel aastal osutus laenutushüvitis väiksemaks ka koroonapandeemiale eelnenud aastatest. Autorihüvitusfond toob oma kodulehel välja, et kultuuriministeerium on laenutushüvitisteks eraldanud ajaloo kõige väiksema summa.
Küsimusele, kuidas laenutushüvitisteks mõeldud summa määratakse, ei osanud Luure aga täpselt öelda ning saatis vastuse neljandalt inimeselt selles rahalises mõistatuses, kultuuriministeeriumi kunstide asekantslerilt Taaniel Raudsepalt. Raudsepp vastab ümmarguselt, et riigi tegevustoetus sihtasutusele Autorihüvitusfondi on 250 000€ ning see on püsinud sellel tasemel aastaid. Eri laenutus- ja reprograafiahüvitiste summa arvestavat AHF enda eelarve sees ise välja.
Seda, miks hüvitiste kogusumma on väiksem ka pandeemiale eelnenud aastatest, soovitab Raudsepp küsida Autorihüvitusfondilt. Raudsepp leiab: «Tõenäoliselt on sihtasutuse teised kulud samuti tõusnud. Kultuurieelarve seab omad piirid, meie vajadused on kahjuks alati suuremad kui võimalused. Loodan väga, et tulevatel aastatel saame maksta meie väärt autoritele märksa õiglasemat tasu. Oleme riigieelarve läbirääkimistele esitanud taotluse tõsta kultuurieelarve baasi, mille hulgas on ka autorihüvitise fondile makstav toetus. Järgnev sõltub juba riigieelarve läbirääkimistest.»
Autorihüvitusfondi selgitus
Autorihüvitusfond selgitab täiendavalt: «Eelarve on tõesti samaks jäänud. See on suur probleem, sest hüvitise saajaid AHFi rõõmuks muudkui lisandub. Lihtne näide matemaatikast. Kui ühel aastal on meil 100 eurot ja 10 rahasaajat, saab igaüks 10 eurot, kui 14 aastat hiljem on 50 saajat, saab igaüks saab 2 eurot. See on vähenemine, mida ministeeriumile on püütud aastaid selgeks teha. Samuti kui suureneb laenutuste hulk, väheneb hüvitisühiku maksumus ja seda peaks kompenseerima jagatava summa suurenemine.
AHF maksab on alati maksnud kahte hüvitist. 63 protsenti laenutuseks ja 37 protsenti reprohüvitiseks, mõlemaid on riik kohustatud autoritele maksma autoriõiguse seaduse alusel kompensatsioonina saamata jäänud tulu eest. Rõhutame, et hüvitised pole toetus.»
Eesti Kirjanike Liidu seisukoht
Autorihüvitusfond palub hüvitise teemal otsida vastuseid kultuuriministeeriumilt ja tekib surnud ring, mille keskel virelevad pettunud kirjanikud. Eesti Kirjanike Liit edastas laenutushüvituste teemal ametliku seisukoha:
«Kirjanike Liidul on seoses autorihüvitusfondi kärpimisega 57 protsendi võrra kohustus autorite kaitseks välja astuda. Küsimus on kirjanduse väärtustamises laiemalt. 1605 autorile jagatav 124 671 eurot (võrdluseks Soome 14 miljonit eurot), muudab kogu ettevõtmise naeruväärseks.
Laenutushüvitus võimaldab kõiki avaldavaid autoreid toetada vastavalt nende tööle ja vastavalt sellele, kuidas nende teosed lugejaid kõnetavad. Riigieelarvet ootavad ees kärped ja tänases julgeolekupoliitilises olukorras saab Kirjanike Liit aru nende kärbete vajalikkusest.
Aga seesama julgeolekupoliitiline olukord tõstatab küsimuse, mida oleme valmis kaitsma, lisaks oma kodudele ja lähedastele. Ilmselt seda, mille üle me rahvana uhkust tunneme. Eesti kirjandus on osa sellest uhkusest, osa meie identiteedist. Sel aastal kuulutati suure pidulikkusega välja eesti kirjanduse päev. Tekib küsimus, kuidas eesti autor seda päeva tähistab, püksirihma uut auku puurides.
Praeguse riikliku finantseerimisega on igati õiglastele põhimõtetele rajatud autorihüvitisfondist saanud süsteem, mille kaudu makstakse ligi 900 autorile hüvitist alla 20 euro. Nende hulgas on ligi 500 autorit, kellele makstakse hüvitist alla viie euro. Hüvitise saajate hulgas on autoreid, kelle laenutuste hulk on eelmise aastaga võrreldes ligikaudu neljakordistunud, kuid neile makstud laenutushüvitus on samas kahanenud pea poole vähemaks.
Oluline on ka see, et laenutushüvitise näol pole tegu suvalise toetusmeetmega kultuurile, vaid kohustusega, mis tuleneb autoriõiguse seadusest. («Raamatukogul on õigus autori, esitaja ja fonogrammitootja nõusolekuta koju laenutada teost ja teose helisalvestist, kuid nimetatud isikutel on õigus saada kojulaenutamise eest tasu.») See tasu peab olema õiglane või vähemalt selline, mille laekumist pangakontole autor tähele paneb.»
Kirjanik Katrin Pauts: «Käsi hakkas värisema, kui summat nägin!»
Suure pettumuse osaliseks saanud menukirjanik Katrin Pauts kurdab: «Hüvitis enamikul umbes poole väiksem kui mullu ja tunamullu. Minul on see vahe ligi 1000 eurot. Käsi hakkas värisema küll, kui telefonis summat nägin ja aru sain, et sellest ei saagi vähemalt kuu või poolteist ära elada, nagu harjunud olen.
Lugu on kurioosne, kui arvestada, et alles hõigati hiljutisel Kirjanike Liidu üldkogul välja, et hüvitised peavad tingimata tõusma (see oli kuu-poolteist tagasi, eelmiste aastate baasil, mis näivad praegusega võrreldes külluslikud). Mulle kui vabakutselisele oli see paras löök ja kuidas nüüd hakkama saan, ma ausalt öeldes ei teagi. Eriti inflatsiooni ja hinnatõusu foonil.»
Autorihüvitusfondi kodulehel on öeldud, et tänavu on laenutushüvitiste kogusumma eelmise aastaga võrreldes 57 protsenti väiksem, ulatudes kõigest 124 671 euroni. AHF avaldas ka tabeli, kus on välja toodud igale kirjanikule makstud hüvitise suurus. Autoreid, kes said hüvitist üle tuhande euro, oli vaid 14. Suurim hüvitis õnnestus saada Ilmar Tomuskil (2500 eurot), Marje Ernitsal (2048 eurot) ja Aino Pervikul (1746 eurot). Tomuski raamatuid laenutati ühtekokku 25804 korda.