«Nüüd aitab! Pane see kuradi seakisa kinni!» karjatas mu kadunud isa, kes tegelikult oli moodsama muusika suhtes avatud meelega. Ent kui olin oma toas tundide viisi talutavast mõni pügal valjemalt elu esimest lemmikbändide kassetti läbi kuulanud, ei pidanud ta närvid vastu.

Kas pole nii, et noorusaja esimene päris isiklik kassett, lint või plaat lemmikbändi muusikaga oli jõuliseks sammuks, millega end iseseisva isiksusena kehtestada? Esimene kassett päris oma muusikaga kujutas protesti vanema põlvkonna muusikamaitse vastu, teisalt jäi sinna salvestatud rütm ja meloodia saatma läbi elu.

Õigupoolest oli mul neid esimesi kaks. Kaks AGFA kassetti. Ühel neist olid – nagu ajastu üldisem trend ja muusikamaitse eeldas – popid hevibändid Iron Maiden ja Accept. Need kaks olid esimesed, kelle nimed said stiliseeritud kirjapilti matkides õpilaspäeviku siseküljele kirjutatud.

Kommentaarid
Copy